Saar: sotsidel osa vaateid IRLiga sarnasemad kui Keskiga
31. jaanuar 2010
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Indrek Saare sõnul on neil küll Isamaa ja Res Publica Liiduga eriarvamusi, kuid mõnes küsimuses ollakse lähedasemad kui näiteks Keskerakonna ja Reformierakonnaga.
“Kui konservatiivid ütlevad hoolivus, siis sotsiaaldemokraadid saavad ühiskonna ja riigi rollist natuke teistmoodi aru. Milles ma väga jägan nende seisukohta, et see mis puudutab Eesti olukorda demokraatliku õigusriigina siis selles osas tasub muretseda,” rääkis Saar Delfile. “Kui vaatame täna kahe suurima esindatudsega parlamendierakonna käitumist, siis tuleb tunnistada, et meie vaated IRLiga on tunduvalt lähedasemad kui Reformi- või Keskerakonnaga.”
Sotside riigikogu fraktsiooni aseesimehele teeb muret kahe suurerakonna koostöö Eesti viimisel lähemale kaheparteisüsteemile. “Kui me räägime kasvõi sellest, et valimiskuludele tuleks kehtestada lagi, siis ei Reformi- ega Keskerakond ei taha sellest kuuldagi. Sotsiaaldemokraadid ja IRL on olnud kogu aeg seisukohal, et neile tuleb lagi kehtestada.”
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar lubas suurkogul peetud kõnes, et kevadeks luuakse 30 000 uut töökohta ja et maksukoormust vähendatakse. Muuhulgas märkis Laar, et IRL algatab riigikogus eelnõu, mis tühistaks kohaliku omavalitsuse õiguse kehtestada müügimaksu.
“Riigipoolne sekkumine valdkondadesse, mis on antud põhiseadusega kohaliku omavalitsuse kätte, on muidugi üks nendest muredest mis meil on,” tõi Saar välja erimeelsused kahe erakonna vahel. “Kohalikke omavalitsusi tabavad riigi poolt pidevalt halvad üllatused ja varasemad kokkulepetest ei peeta kinni ja üritatakse nendest mööda hiilida. Ma arvan, et see ei ole riigi poolt mõistlik käitumine.”
Allikas: Delfi
Kalvi Kõva: Kihelkonnad tuleb taas kokku kutsuda
29. jaanuar 2010
«TERVE VALD oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud…». Nii laulavad eestlased oma kodustel pidudel. Neis laulusõnades on väge ja võlu.
Kas kihelkond käib koos ka tänapäeval? Paraku on jõulud peaaegu ainus aeg, mil kunagisest kihelkonnast pärit rahvas pooljuhuslikult oma kodukiriku ja kalmistu juures kokku saab.
TÄNAVU ALGAS kõikjal Eestis maanteedele kihelkonnasiltide paigaldamine, et inimesed teaksid, millises kihelkonnas nad parajasti viibivad. Nood teetähised on tõenäoliselt viinud paljude inimeste mõtted oma kodukandi ja vahel ka unustusse vajunud juurte juurde.
Loodetavasti on juhuslik möödumine neist pruunidest viitadest juba tekitanud noorematel pereliikmetel ridamisi küsimusi, millele eakamad ja teadjamad sugulased on saanud vastata. See tekitab huvi ja taasavastamisrõõmu.
KIRIK JA kalmistu on tõesti need kohad, mis hoiavad perekondi tihedais sidemeis oma kodukandiga. Paljudele eestlastele on kihelkond sisimas seniajani piirkondliku identiteedi alus.
Kogu vanem kultuurikiht on kihelkondlik. Rahvalaul, rahvarõivad ja keelemurre on kihelkonna ja mitte maakonna või valla omad. Iga rahvarõivas on pärit mingist kindlast kihelkonnast. Seega tuleks neid pidupäeval uhkusega kanda.
Pateetiliselt väljendudes: see tagab rahvariide hingeelu kandumise tulevastele põlvedele.
PEAN VÄGA oluliseks, et rahvalaule ikka ja jälle lauldaks. Möödunud aastal toimunud «umakeelne» laulupidu Võrumaal näitas, et meil on küllaga tahtmist pärimust hoida ja edasi kanda.
Omakultuuri üks alustala on ajaloolise keele kasutamine. Keelemurdeid on harjutud jagama maakonnapõhiselt, näiteks Võru, Mulgi ja Setu murre. Teadkem aga, et erinevad on ka kihelkondade keelepruugid, sest näiteks Helmes kõneldakse märgatavalt teistmoodi kui Suure-Jaanis.
Hoolimata praeguse haldusjaotuse virvarrist, on kihelkondlik eripära seniajani tuntav. Kihelkonnapiirid on tähtsad kultuuri- ja maastikumärgid, verstapostid, mis on aidanud kaasa kodukanditunde selginemisele ning kinnistanud põlisasustuse olemasolu.
Korjame need väärtused kokku, hoiame neid ja kanname edasi oma lastele ja lastelastele! Üha globaliseeruvas maailmas on meie päästerõngas just pärimuskultuur, mis ei lase meil sulanduda uksest ja aknast peale suruvasse maailmakultuuri.
OTSIGEM ÜLES oma kihelkonnakultuuril põhinev juurikas, et jääda iseendaks kõigi oma iseärasuste ja veidrustega. Ilma rahvarõivaste, rahvalaulu, omapäraste kommete, käsitöö, mulgipudru ja sõirata ei oleks me täna need, kes me oleme.
Allikas: Sakala
SDE: bussijuhtide põhipalka ei tohi kärpida
28. jaanuar 2010
Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnavolikogu fraktsioon, kes kohtus täna Tallinna Autobussikoondise ja ametiühingute esindajatega, on seisukohal, et bussijuhtide põhipalgad ei tohi väheneda ning tagada tuleb töökohtade säilimine.
Fraktsiooni liige ja endine Ametiühingute Keskliidu esimees Kadi Pärnits rõhutas, et majandussurutise tingimustes on esmatähtis töökohtade säilitamine. „Teatud sissetulekute vähenemine on paratamatu, kuid sotsiaaldemokraadid leiavad, et kollektiivlepingusse kirjutatud palgamäärade kallale ei tohi minna. Samuti oli kõikide osapoolte vahel selge arusaam, et kui sissetulekud vähenevad, siis peavad need vähenema nii juhtidel kui töötajatel võrdselt,” ütles Pärnits.
Kohtumisel nenditi, et Tallinna linnas on sotsiaalsed töökohad kindlasti vajalikud. „Arutasime Tallinna Autobussikoondise ja ametiühingute esindajatega reisisaatjate küsimust – millised on nende inimeste praegused kohustused ning kas ühissõidukites oleks vaja senisest suuremat abi ka muudes valdkondades, näiteks sõidukite puhastamisel,” lisas Pärnits.
Pärnits: teismeeas sünnitanud emad tuleb kooli ja tööle tagasi aidata
28. jaanuar 2010
Tallinna linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe Kadi Pärnitsa sõnul ei ole Eestis välja töötatud teenuseid ja programme, mis suunaksid teismeeas sünnitanud emasid katkenud haridusteed jätkama või tööle, mistõttu on oluline tänasel volikogu istungil võtta vastu otsus Tallinna linna osalemiseks Euroopa Liidu välisprojektis „Noored emad taas kooli ja/või tööle”.
„Lisaks sellele, et sotsiaaldemokraadid toetavad Tallinnas täiendavate sotsiaalsete töökohtade loomist sotsiaal- ja heakorrasfääri, et aidata tööle madalama kvalifikatsiooniga töötajaid, on oluline toetada teatud sihtgruppe ka eraldi,” ütles Pärnits.
Pärnits, kes on sotsiaalprobleemide lahendamisega tegelenud ka Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehena ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena, märkis, et noortel emadel on töö leidmisel takistavaks asjaoluks vähene haridus ning elukutse ja töökogemuse puudumine. „Samuti on paljudel noortel emadel jäänud kool pooleli ning mida pikem on paus koolist, seda vähem jätkatakse õpinguid. Väga noored emad vajavad töö ja õpingute jätkamiseks erinevaid tugiteenuseid, näiteks lapse hoidmist, töövaliku ja õppe nõustamist, samuti tugitoetus- ja nõuanderühmades osalemist eneseusalduse tõstmiseks ning vanemlike kompetentside täiustamiseks,” nentis Pärnits.
Pärnitsa sõnul teeb teismeeas sünnitanud emade aitamisel alates 2002. aastast Eestis tänuväärset tööd MTÜ Caritas Eesti, kes pakub projektidepõhiselt toetust nii teismeeas sünnitanud emadele, lastekodukasvandikest emadele kui teistele toimetulekuraskustes noortele emadele.
Pärnits lisas, et nii raskes tööturu olukorras on Tallinna osalemine tööturul nõrgemate toetamiseks väga oluline. Projekti „Noored emad taas kooli ja/või tööle” raames pakutakse noortele emadele kompleksset teenust, tagades ka laste hooldamise ja päevahoiu. Euroopa Liidu projekti maksumus on üle kolme miljoni, Tallinn kaasfinantseerib aastatel 2010–2012 summas 378 000 krooni. Projekt kestab kokku kaks aastat ja toetab 60 noore ema töö ja õpingute jätkamist.
Sotse heidutas kilplaslik sambaehitamine
28. jaanuar 2010
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Kalvi Kõva hinnangul oli eelmise aasta kõige kultuuritum poliitiline tegu vabadussamba ehitamine.
«Kõige kultuuritum oli kahtlemata Eesti rahva jaoks väga tähtsa vabadussamba ümber käiv kilplaslik tegevus. Inimesed tunnevad juba häbi, ka need, kellele see sammas tegelikult meeldib,» sõnas Kalvi Kõva.
«Positiivse poole pealt tooksin välja kõrge valimisaktiivsuse kahel järjestikusel valimisel – Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimisel,» ütles Kõva.
Postimees.ee uuris parteidelt, mida nemad peavad möödunud aasta kõige paremaks näiteks poliitilisest kultuurist ja mida poliitilisest kultuuritusest. Poliitiline kultuur oli läbiv teema eilsel Postimehe arvamusliidrite lõunal.
Allikas: Postimees
Rumm: Reform üritab elektritüli presidendiga varjata
28. jaanuar 2010
Reformierakond soovib oma ootamatu avaldusega, et järgmistel presidendivalimistel toetatakse praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese jätkamist, looritada riigikogus toimuvat elektrituruseaduse muutmise arutamist, arvab sotsiaaldemokraat Hannes Rumm.
“Et juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale keeruliselt, kuid Eesti ettevõtetele ja maksumaksjatele sõna otseses mõttes väga kalliks minevalt seaduselt kõrvale juhtida, looritatakse seda presidendivalimiste seadmisega tähelepanu keskmesse. Pole ju mingit ühtegi sisulist põhjust, miks juba poolteist aastat enne presidendivalimisi see teema ootamatult üles võtta,” kirjutab Rumm oma blogis.
Tema kinnitusel on Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit antud küsimuses juba tõsiselt tülli pööranud, kuid ka oravad ise ei ole üksmeelel küsimuses, kas Eesti Energial tekib võimalus soodsalt hakkepuitu elektri tootmiseks kasutada või mitte.
Opositsioonis olev sotsiaaldemokraat meenutab, ka et alles alles äsja käis Andrus Ansip presidendi nime välja kui ühe võimaliku kandidaadi Euroopa Liidu ülemkogu presidendi ja välisministri kandidaadiks, ehkki Ilvesel polnud sel konkursil vähimatki edulootust.
Allikas: Delfi
Saks: Reform tahab töötuselt tähelepanu kõrvale juhtida
27. jaanuar 2010
Tallinna linnavolikogu aseesimees Katrin Saks kahtlustab, et Reformierakonna poolt tehtud president Toomas Hendrik Ilvese toetuseavalduse taga võib olla soov juhtida tähelepanu kõrvale töötuse probleemilt.
“On pakilisemaid küsimusi praegu kui presidendivalimised. Tihtipeale tehakse midagi sellist, kui on vaja tähelepanu milleltki valusalt, oluliselt, pakiliselt kõrvale pöörata,” ütles Saks Delfile.
Saksa arvates võiks Reformierakond tõsiselt tegeleda saja tuhande töötu ja vaesuse vähendamisega. “See meetmete loetelu on ühtepidi ju väga uhke, aga kui sa siis hakkad arvutama, et kui paljudele inimestele sellest jagub, kas või need palgatoetused, siis on see 5000, 6000 inimest, kes seda 100 miljoni kroonist palgatoetust saaksid. Aga meil on 100 000 töötut. Selles mõttes on see rohkem nagu iluravi,” rääkis Saks.
Ilvese jätkamist arutatud ei ole
Toomas Hendrik Ilvese jätkamise küsimust ei ole sotsid arutanud, samuti ei ole teada Ilvese enda seisukoht. “Me ei ole seda küsimust otseselt arutanud, aga minu meelest on iseenesestmõistetav, et sotsiaaldemokraadid toetavad endist sotsiaaldemokraati.”
Saksi sõnul on praegu selle teemaga liiga vara tegeleda. “No pisut ennatlik ta nagu tundub. Meil on enne seda veel ju valimisi,” ütles Saks.
Reformierakond teatas täna, et erakond toetab 2011. a sügisel toimuvatel presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest.
“Kui president Ilves otsustab kandideerida ka teiseks ametiajaks, siis võib ta Reformierakonna toetusega kindlalt arvestada,” kinnitas peaminister Andrus Ansip.
Allikas: Delfi
Sotsiaaldemokraadid: ravikindlustuseta inimesed tuleb kindlustada arstiabiga
27. jaanuar 2010
Sotsiaaldemokraatlik Erakond algatas täna riigikogus seadusemuudatuse, mille eesmärgiks on kindlustada kümned tuhanded ravikindlustuseta inimesed perearstiteenusega, mis tagab neile õigeaegse arstiabi.
Sotsiaaldemokraatide esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseelnõu tagab ravikindlustusega hõlmamata isikutele üldarstiabi. „Täna ravikindlustuseta inimesed perearsti juurde nii lihtsalt ei pääse. Riik maksab kinni vaid nende vältimatu abi, mis tõstab kiirabi koormust ja muudab ka ravimise oluliselt kallimaks, kuna arstiabi hilines,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Eelnõu seadustamise korral tekib ravikindlustamata inimestel õigus pöörduda perearstide poole samadel alustel kindlustatutega. Sotsiaalministeeriumi andmetel puudus 2008. aasta jaanuaris ravikindlustus ligi 57000 inimesel. Majanduslanguse ja kasvava töötuse mõjul on selliste inimeste arv veelgi suurenenud.
Nestori sõnul jäävad kindlustamata inimeste üldarstiabiteenuse kulud riigi kanda, milleks sotsiaalministeerium ja haigekassa peavad sõlmima koostöölepingu. Seaduse vastuvõtmisel kasvavad riigieelarve kulutused aastas 50 miljoni krooni võrra, kuid samas hakkavad kahanema kulutused vältimatule abile. Seadusemuudatuse jõustumine on kavandatud 2011. aasta 1. jaanuarile.
Tallinna esisots Andres Anvelt: Peeter Rebase kultuuriauhind on nagu Obama Nobeli preemia
27. jaanuar 2010
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimehe Andres Anvelti arvates on ärimees Peeter Rebasele aasta kultuuriteo auhinna andmine nagu USA president Barack Obama Nobeli rahupreemiaga tunnustamine.
Anvelti sõnul on küsimus muidugi selles, kas Rebase rajatud Solarise keskus on kommertsobjekt või kultuuriobjekt. Siiski arvab ta, et antud juhul on seal mõlemad koos. “Üks on ühendatud teises. Minule isiklikult see hoone meeldib. Kui palju seal kultuuriga pistmist on, eks seda näitab tulevik,” ütles Anvelt Delfile.
“Kui selles majas hakatakse aina rohkem kultuuri tegema ja ta tõesti saab Tallinna üheks selliseks juhtivaks kultuurikeskuseks, siis on ta nagu Obamale antud rahupreemia. See on Peeter Rebasele antud ka nagu ette,” arutles ta.
“Kui kultuurirahvas ta omaks võtab, siis on see tunnustus vääriline,” lisas Anvelt.
Peeter Rebast tunnustati linna arengule oluliste, loomeinimestele ja organisatsioonidele vajalike uute tegutsemispindade (Nokia kontsertsaal, Cinamoni kinokompleksi, Tallinnfilmi väärtfilmikeskus, kunstigalerii, džässiklubi ja tantsustuudio) loomise eest. Kõik need pinnad asuvad Solarise keskuses.
Allikas: Delfi
Indrek Saar ja Mailis Reps said ENPAs ametid
26. jaanuar 2010
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kodukorra komitee valis täna Strasbourgis oma aseesimeheks ENPA Eesti delegatsiooni liikme sotsiaaldemokraat Indrek Saare, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps sai aga liberaalide ja demokraatide fraktsiooni (ALDE) peasekretäriks.
Peasekretär on parteigrupi presidendi esimene asetäitja ning vastutav 10 aseesimehe ja büroo töö koordineerimise eest, vahendas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja.
Liberaalide ja demokraatide fraktsioon on liikmete arvult kolmas poliitiline jõud konservatiivide ja sotsialistide järel.
Mailis Reps valiti ka Euroopa inimõiguste kohtu uute kohtunike valimiskomisjoni liikmeks. Eesti kandidaadid järgmisel Euroopa inimõiguste kohtu kohtunike valimistel on Mai Hion, Allar Jõks ja Julia Laffranque.
Enda valimise kohta ütles Indrek Saar, et see on suur tunnustus Eesti delegatsiooni senisele tööle, kuna taolisi positsioone täidavad reeglina staažikad poliitikud, kes on pikalt töötanud nii koduparlamendis kui parlamentaarsel assambleel, vahendas riigikogu pressiesindaja.
«Nendega võrreldes olen mina oma 2,5-aastase ENPA kogemusega päris poisike,» tõdes Saar.
ENPA kodukorrakomitee peamisteks ülesanneteks on hinnata erinevate poliitiliste algatuste vastavust assamblee kodukorrale ja teha vajadusel ettepanekuid protseduurireeglite muutmiseks. Alates tänasest juhib komiteed Saksamaa kristlike demokraatide esindaja Holger Haibach.
Saare sõnul on ka ENPAs olemas poliitiline surve tõlgendamaks kodukorra reegleid nii, nagu see parasjagu poliitiliselt kasulik on.
«Siiski peab organisatsiooni kasuks ütlema, et siin ei kohta sellist poliitkünismi, nagu harrastas riigikogu põhiseaduskomisjon, kui ta haakis valimisseaduse muudatused võrdõiguslikkuse seaduse sappa,» vahendas riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni pressiesindaja Saare sõnu.
Eile valis assamblee üheks asepresidendiks tagasi ENPA Eesti delegatsiooni juhi, konservatiive esindava Andres Herkeli. ENPA-l on 19 asepresidenti ja need valitakse igal aastal uuesti, Eesti delegatsioonile kuulub see positsioon teist aastat järjest.
Esmaspäevast reedeni toimuvast ENPA 2010. aasta istungjärgu esimesest istungist võtavad osa veel Andres Herkel, Mailis Reps, Aleksei Lotman ja Silver Meikar.
Eesti osaleb ENPA töös 1991. aastast.
Allikas: Postimees