Sotsiaaldemokraatia Õhtuülikool Tallinna Ülikoolis teisipäeval 30. märtsil kell 17.00
28. veebruar 2010
Sotsiaaldemokraatia Õhtuülikool kutsub teid arutelule „Kuidas toetada masu ajal lastega peresid?”. Arutlevad Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin ning Riigikogu liige Eiki Nestor.
Sotsiaaldemokraatia Õhtuülikool toimub Tallinna Ülikoolis teisipäeval
30. märtsil kell 17.00, aadressil Uus-Sadama 5.
„Rekordiliselt kõrge tööpuuduse ajal tuleb riigil eraldi toetada neid
tuhandeid lastega peresid, kus vanemad on kaotanud töö, et vältida
taoliste perede pikaajalisse vaesusesse langemist,“ ütles Eiki Nestor.
„Selleks on vaja uusi otsuseid, kuna otsustamatus läheb Eestile kalliks
maksma.“
Sotsiaaldemokraatia õhtuülikool on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
loengusari, milles on esinenud briti sotsioloog Anthony Giddens, Euroopa
Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Poul Nyrup Rasmussen, Eesti Panga
nõukogu esimees Jaan Männik, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin,
Riigikogu liikmed Eiki Nestor ja Jürgen Ligi, Tallinna Ülikooli rektor
Rein Raud, kirjanik Jaan Kaplinski, semiootik Mihhail Lotman ning
Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik.
Eelnev registreerimine: maris@noorsots.ee
Lisainformatsioon:
Hannes Rumm
52 37 525
hannes.rumm@riigikogu.ee
Katrin Saks: See piinlik sõna – vaesus
27. veebruar 2010
Üle-eelmisel pühapäeval saates “Aeg luubis” osalenud noorte haritlaste pere, kus nelja lapsega üritatakse toime tulla 5000 krooni suuruse doktoranditasuga, näitab selgelt, kuidas vaesuse mõiste on muutunud. Varem on vaesteks peetud neid, kel hakkamisest puudu või haridust vähe. Tänase päeva karm reaalsus on aga viinud toimetulekuraskustesse ka meie parimaid.
Oli tegu ju noore pereisaga, kes hiljuti kogus tuntust kui tubli leiutaja. Aeg oleks vaesust kui probleemi tunnistada, sest nii kaua, kui asju õigete nimedega ei nimetata, pole loota, et selle vähendamiseks midagi tõsist ette võetakse. Püsib usk, et euro ja majanduskasv lahendavad kõik probleemid. Et vaesuse vähendamisega meil Eestis eraldi tegelema ei pea. Mis siis, et Euroopa Liit on käesoleva aasta kuulutanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise aastaks. Aga kui kasv kidub ja eelarve koosneb aukudest, kas siis võib riik oma käed puhtaks pesta?
Alustada tuleks suhtumise muutumisest
Hoiakuid vaesusesse iseloomustab 2009. aasta suvel läbi viidud Eurobaromeetri küsitlus, mille andmetel tunnistas 73% eestlastest, et vaesus on meil laialt levinud. Näiteks pranslaste hulgas jagas seda arvamust 86% ja Ungaris 96% vastanutest. Suhtumise poolest oleksimegi justkui jõudnud viie rikkama riigi hulka, kuigi majanduse ja sotsiaalsete näitajate poolest sörgime saba tagumises otsas.
On see pime usk riigijuhtide mantrasse, et „kõik on hästi“ või kuskilt nõuka-ajast pärit meeleheitlik katse näida paremana kui me tegelikult oleme? Või hoopiski arusaam, et paras ports vaesust on paratamatu ja edasiviiv jõud ning probleemi seega pole?
Veel mõned aastad tagasi oli Eestis võrreldes teiste Lääne-Euroopa riikidega kordades rohkem inimesi, kes arvasid, et sissetulekute ebavõrdsus on hea, sest paneb inimesi rohkem pingutama ja aitab arengule kaasa. Sotsiaalpoliitikas ilmestab taolist mõtteviisi väga madalate kuludega sotsiaalkindlustus. Kas selline suhtumine on meie senise ultraliberaalse poliitika tagajärg või on hoopis tekkepõhjus?
Kihistumine on erakordselt suur ning paljude inimeste potentsiaal on kasutamata. Kui näiteks Eestis, Austrias ja Saksamaal oli 2006. aastal protsentuaalselt sama palju suhtelisse vaesusesse sattunud inimesi, siis kahes viimases vähendati nende hulka oluliselt erinevate toetuste ja teenustega. Meil küündis sama protsent aga juba tol ajal 20-ni ja oli üle EL keskmise.
Tänase töötuse juures kasvab see number sama kiirelt kui jääpurikad kehvalt soojustatud majade räästas. Märgid majanduse elavnemisest ja euro tulekust mõjuvad küll erutavalt, aga ei too kaasa sula tööturul. Seda ei ennustata ka Euroopale tervikuna. Economisti 2010 aasta eriväljaandes kirjutab Robin Bew pealkirja all „Mitte nii kiiresti“, et aasta tuleb pettumusterohke. Kriisist toibumine võtab kauem kui loodetakse. Majanduskasvust saab paraku rääkida vaid tulevikuvormis, vaesus on aga tänase päeva reaalsus.
Laste vaesus toodab tulevikuvaesust
Vaesusega võitlemisel peetakse Euroopas silmas majanduse turgutamise kõrval tegelemist konkreetsete riskigruppidega. Erinevaid meetmeid leiab pea kõikide riikide kriisipakettidest. Meil on riskigripuks eelkõige lapsed, kes ise ei suuda muuta oma olukorda. See aga võib panna kurva pitseri nii nende kui kogu ühiskonna tulevikule. Laste vaesus toodab paraku ühiskonnas tulevikuvaesust.
Sügisel Lastekaitse Liidu konverentsil Tallinnas esinenud Soome laste ombudsman Maria Kaisa Aula rääkis naaberriigi kurbadest lama kogemustest, mil „tehti palju vigu sellega, et lastega peredele suunatud teenuseid vähendati oluliselt.“ Meil on küll suurenenud toimetulekutoetuste saajate arv, aga samas on kõvasti kokku tõmmatud teisi toetusi ja teenuseid nii omavalitsuste kui riigi tasemel.
Lastetoetus tuludest lahku
Vaesuse leevendamiseks peaks alustama sellest, et Riigikogu võtab vastu praegu menetluses oleva seadusmuudatuse, millega arvatakse lastetoetus välja nende tulude hulgast, mis lähevad arvesse toimetulekutoetuste arvutamisel. Nii suureneks toetus abivajajatele sõltuvalt laste arvust vähemalt mõnesaja krooni võrra. Aidata tuleks ka töötuks jäänud vanemaid, et nad ei peaks lapsi ära võtma lasteaiast või muusikakoolist, sest puudub võimalus tasu maksmiseks.
Nii ETV Jõulutunneliga kui ka Haiti maavärinaohvritele kogutud raha annab tunnistust ühiskonnas kasvavast solidaarsusest. Ehk jätkuks seda ka fondi jaoks, mis toetaks kõige suuremas hädas olevaid lastega peresid? J.F Kennedy on kunagi öelnud, et kui vaba ühiskond ei suuda aidata arvukaid vaeseid, siis ei suuda ta päästa ka väheseid rikkaid.
Sotsid: lasteaiad ei peaks soodustusi katma oma eelarvest
25. veebruar 2010
Kehtiva korra järgi kompenseerib lasteaiakoha toimetulekuraskustes peredele lasteaed oma eelarvest. Tallinna linnavolikogu aseesimees Katrin Saksa (SDE) sõnul soovivad sotsiaaldemokraadid seda muuta.
“Linnaosade lõikes on olukord väga erinev. Mõni lasteaed saab soodustusteks vaid paar taotlust, samas mõni kümme korda rohkem,” selgitas Saks. “Seetõttu ei ole kohtade kompenseerimine lasteaedade endi eelarvest lahendus, kuna see tuleb teiste laste arvelt. Peame otsima teisi võimalusi.”
Toimetulekuraskustes peredele tasuta lasteaiakoha võimaldamine oli ka üks Tallinna koalitsioonilubadustest. Katrin Saksa sõnul on lasteaiakohtade küsimus ka homse koalitsioonõukogu istungi päevakorras. “Lasteaedade rahastamine on jätkuvalt üks meie prioriteete. Kindlasti läheme homsele koosolekule omapoolsete ettepanekutega, kuidas tagada igale lapsele võimalus käia lasteaias,” toonitas Katrin Saks.
“Vanemate töötus ei tohi mitte mingil juhul takistada lastel saamast alusharidust,” oli Saks otsekohene. “Olen kuulnud arvamust nagu poleks töötu vanema lapsel lasteaiakohta tarvis — vanemad on ju kodus.” Saksa hinnangul on selline suhtumine lapse arengut silmas pidades ohtlik. “Järjest olulisemaks on lasteaedade puhul muutunud hoidmise kõrval just hariduse andmine. Nii luuakse baas laste hakkamasaamiseks koolis.”
Allikas: Delfi
Nestor: kõige olulisema teema peaksid otsustama valijad
25. veebruar 2010
Valijad peaksid olema piisavalt targad, et valimiskampaaniate ajal kõige olulisemad teemad välja selekteerida, ütles Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor presidendi aastapäevakõne kommenteerides.
President Ilves ütles kõnes, et tema näeks hea meelega, kuidas erakonnad lepivad järgmiste valimiste eel kokku põhilistes kampaaniateemades.
Nestor märkis intervjuus ERR-i uudisteportaalile, et ta peab tõepoolest tihtipeale nentima, et valimiste kõige tähtsamaks teemaks kerkivad teemad, mille erakonnad on oskuslikult püstitanud, kuid mis ei pruugi olla sel hetkel kõige olulisemad.
“Ma arvan, et siin on ka valijatel väga suur osa. Valija peaks olema nii tark, et ta saab aru, mis on probleem nr 1 ühiskonnas sellel hetkel ja siis alles probleemid kaks, kolm ja neli,” leidis Nestor.
Ta lisas, et praegusel hetkel on kindlasti kõige olulisem teema tööpuudus, millel ka president oma kõnes pikalt peatus
Allikas: ERR Uudised
SDE: töötajatele tehtud tervise- ja koolituskulud saagu maksuvabaks
23. veebruar 2010
Sotsiaaldemokraatlik Erakond algatas täna riigikogus tulumaksuseaduse muudatused, mis lubavad tööandjatel teha maksuvabalt kulutusi oma töötajate tervisesse ja koolitamisse.
Sotsiaaldemokraatide eesmärgiks on vabastada ettevõtjad tervise-ja koolituskulude erisoodustusmaksust, mis võimaldab neil senisest rohkem töötajatesse investeerida.
„Meie ettepanekud on seda aktuaalsemad, et juba läinud aasta 1. juulist maksab omavastutuse lõppedes töötaja järgmise viie haiguspäeva eest hüvitist tööandja ja mitte haigekassa,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esimees Eiki Nestor. See on tõstnud ettevõtjate huvi selle vastu, et nende töötajad oleksid võimalikult terved.
„Oleme veendunud, et see muudatus vähendab haigestumist. Seega on riigi kahjud olematud, võit aga suur, sest paraneb nii töötajate tervis kui konkurentsivõime,“ selgitas Nestor.
Eelnõus teevad sotsiaaldemokraadid veelkordse ettepaneku mitte maksustada kulutusi töötajate tasemekoolitusele. „Eelmisel nädalal rääkisid kõik erakonnad vajadusest minna üle targale tööle. Teeme siis lõpuks selle nimel midagi!,“ sõnas Nestor.
Tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seadus on kavas jõustada 2011. aasta 1. jaanuaril.
Linnaosa lubaks tühja algkooli noorsportlased, mitte kodutud
22. veebruar 2010
Mustamäe linnaosavanema sotsiaaldemokraat Lauri Laatsi väitel sobiks praegu Mustamäe gümnaasiumi algklassidele koolimajaks olev Akadeemia tee 30 hoone kõige enam spordikooliks.
Kindlasti aga ei taheta Mustamäele suurt kodutute keskust.
Läinud nädalal kirjutas Eesti Päevaleht Mustamäe gümnaasiumi rahulolematusest linna plaaniga viia kooli nooremad klassid Mustamäel asuvasse 37. keskkooli õppima, kuigi mõne aasta eest avariipinnana saadud Akadeemia tee 30 asuv koolihoone on lastevanemate kaasabil õppimiskõlblikuks remonditud.
Laatsi sõnul võiks kooli plaanitud kodutute keskuse asemel kasutada maja endiselt koolide avariipinnana, kuid äramajandamiseks võiks seal avada ka spordikooli. „Spordikooli vajadus on Mustamäel ilmselgelt olemas ning Akadeemia 30 endine koolimaja on selleks parim paik, kus on olemas nii võimla kui ka staadion,” sõnas Laats.
Laatsi arvates oleks kodututele mõttekam luua väiksemad keskused, mis võimaldaks ka isiklikumat lähenemist, kuid Tallinna sotsiaaltöötajate sõnul polevat nende rajamiseks praegu raha.
Linnal seisab uuel aastal ees probleem koguni seitsme vana majakarbiga, kus koolilapsed enam õppima ei hakka.
Allikas: Eesti Päevaleht
Mustamäelased on vastu kodutute megakombinaadi rajamisele
19. veebruar 2010
Mustamäe linnaosa valitsus ei nõustu Akadeemia tee 30 endise kooliruumidesse ülelinnalise kodutute varjupaiga rajamisega, teatas linnaosa vanem Lauri Laats. “Ei haridusamet ega ükski teine amet ole meiega hiigelvarjupaiga loomist arutanud ning taolise plaaniga mustamäelased kohe kindlasti päri ei ole,” kinnitas Laats.
Laatsi sõnul on Mustamäe linnaosa valitsusel tühjaks jääva koolimajaga sootuks teised plaanid. Esiteks läheb linnaosa lastel tarvis kodulähedast asenduskoolimaja, kui raskemate aegade möödudes taas ka Mustamäe koolides renoveerimistööd pihta hakkavad. Teiseks on linnaosavalitsusel pikemas perspektiivis plaan Akadeemia tee 30 koolimajja rajada spordikool. “Spordikooli vajadus on Mustamäel ilmselgelt olemas ning Akadeemia 30 endine koolimaja on selleks parim paik, kus olemas nii võimla kui staadion,” ütles Laats.
Kodutute probleemi osas leiab Mustamäe linnaosavanem, et on mõistlik luua väikesi hajutatud kodutute keskusi paarile-kolmekümnele inimesele. Nii ei oleks probleemse kontingendi kontsentratsioon ühes kohas liiga suur ning ei koormataks õhtusel tipptunnil ühistransporti. “On mõistlik, kui elu hammasrataste vahele jäänud inimestega tegeletakse personaalselt, aidates neil uuesti sotsialiseeruda. Selline isiklik lähenemine pole mõeldav megakombinaadi tingimustes”, arutles Laats.
“Meie arvates peab igas linnaosas olema vähemalt üks kodutute varjupaik,” ütles Mustamäe linnaosa vanem. “Meil on neid kaks – Akadeemia tee 34 ja 48, mis saavad oma ülesannetega hästi hakkama. Nii mustamäelased ise kui ka linnaosa valitsus on kindlasti vastu sellele, et rajada linnaossa üks hiigelvarjupaik, kuhu suunatakse kõik linna kodutud. See võib tulemusena tuua ainult getostumist, ja mitte mingist personaalsest lähenemisest siin enam rääkida ei saa”.
Mustamäe linnaosa valitsuse andmetel on Tallinna varjupaikades ja ajutistes öömajades täna peavarju saamas 36 mustamäelast.
Jüri Pihl 100 päeva, mis tõestasid meie koalitsioonimineku õigsust
19. veebruar 2010
Raskelt sündinud koalitsioonileppe sõlmimisest möödus just sada päeva. Aeg on teha esimesed kokkuvõtted neist kolmest kuust, mil Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond on ühiselt Tallinnas valitsenud.
Alles see oli, kui kohalike valimiste järel lõõmasid kired küsimuses, kas sotsiaaldemokraadid peaksid Tallinnas võimule tulema. Oli neid, kes laitsid selle mõtte kohe maha, oli parastajaid ja kahtlejaid, aga ka neid, kes seda sammu mõistlikuks pidasid.
Need sada päeva on vähemalt mulle andnud kinnitust, et tegime sügisel õige valiku, mis on toonud kasu nii Tallinnale kui ka tallinlastele.
Kahtlemata teeb jagatud võim linnajuhtimise selgemaks ja otsustusprotsessi läbipaistvamaks, kui ta oleks ühe erakonna ainuvalitsemise korral. Kahe partneri olemasolu linnatüüri juures tähendab ühtlasi rohkem ideid, rohkem alternatiivseid ettepanekuid probleemide lahendamisel ja asjade põhjalikumat läbiarutamist.
Pikaajaliste töötute lastele aiakohad
Sotsiaaldemokraatidele teeb kõige enam heameelt see, et meie mullu sügisel tehtud pingutused eelarve koostamisel kandsid vilja ja vaatamata linna väga keerulisele finantsseisule jätkub tänavu lasteaedade rahastamine 2009. aasta tasemel.
Muidugi pole seoses lasteaedadega mitte kõik veel hästi, sest raha võiks alati rohkem olla. Aga lasteaiad olid ja on meie selge prioriteet.
Praegu otsitakse lisavahendeid, et tagada tasuta lasteaiakoht nendele lastele, kelle vanemad on pikaajalised töötud.
Enamiku kulutuste koomale tõmbamise taustal on väga oluline, et kärped ei puudutanud sotsiaaltoetusi. Toimetulekuraskustes perede aitamiseks mõeldud summad eelarves suurenesid, mis on praegusel karmil ajal ülimalt loomulik ja hädavajalik.
Kindlasti on põhjust peatuda ka sotsiaalsetel töökohtadel, mida Stenbocki majast on kohati väga inetult arvustatud.
Praegustes erakorralistes oludes, kus ainuüksi pealinnas on 14. veebruari seisuga 28 000 töötut, peab meie erakond sotsiaalseid töökohti äärmiselt vajalikeks. Need tagavad inimestele väikese sissetuleku, aitavad neil rasked ajad üle elada ja säilitavad tööharjumuse.
Mupo saab kaalukamaks ja hoolivamaks
Uute töökohtade loomisse on võimalik kaasata ka Euroopa struktuurifondide raha, mis jätab linnale rohkem vahendeid, et leevendada töötusest tingitud sotsiaalseid probleeme. Lasteaiatasust vabastamise kõrval kavandame töötutele maamaksu kompenseerimist ja tasuta bussisõitu.
Laias laastus paraneb aga tööhõiveolukord koos majandustõusu ja ettevõtluskeskkonna paranemisega.
Loodetavasti on siin oma roll ka sellel, et tänavu on võimalik märksa rohkem euroraha kasutada linna huvides, seda eeskätt oluliste infrastruktuuriobjektide rajamisel.
Sotsiaaldemokraatide teeneks võib lugeda linnaosade säilimist ja kodanikeühenduste kaasamist linna juhtimisse. MTÜde ja asumiseltside esindajad löövad kaasa linnaosade halduskogude ja isegi volikogu komisjonide töös, mis toob linnakodanikud otsustamisprotsessile lähemale.
Tallinnas on praegu käsil nn järelevalve reform, mille käigus koondatakse eri allüksuste järelevalvefunktsioonid ühte kohta: munitsipaalpolitsei alla. Augustiks teostuv reform teenib tallinlaste ja linna külaliste parema teenindamise huve ning aitab kokku hoida ressursse – nii raha kui ka inimeste tööjõudu.
Mupo ise on samuti tugevasti muutumas. Tema tegevuse eesmärgiks ei tohi olla trahviraha kogumine, rääkimata autode äravedamisest, vaid inimeste abistamine, nende heaolu ja turvalisuse tagamine. Seetõttu hakkab mupo juhinduma põhimõttest, et esimese valesammu korral tuleb inimesi hoiatada, ja trahvida alles siis, kui on näha, et tegu on süstemaatilise seadusrikkujaga.
Olen kindel ka selles, et peagi saab kord majja Tallinna taksonduses ning nn piraattaksod kaovad linnapildist.
Viimased sadakond päeva on olnud töised, meil on olnud nii tagasilööke kui ka õnnestumisi. Ei saa öelda, et koalitsioonis valitseks kõiges üksmeel – me oleme oma partneriga pidanud maha tuliseid vaidlusi ja teinud läbi raskeid kompromissiotsinguid.
Peaasi, et me suudame kokku leppida ja koostööd teha ning edasi minna. Sellest võidab eeskätt Tallinna linn.
Padar: Eesti versus Kreeka – paratamatus ja meie valikud
19. veebruar 2010
Paar aastat tagasi, 2008. aasta varakevadel tegi toonane rahandusminister valitsuse liikmetele ettepaneku kaaluda negatiivse lisaeelarve koostamist, kirjutab Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar.
Rahandusministrit ei võetud avasüli vastu, sugugi mitte kõik ei jaganud arvamust, et on vaja teha fundamentaalseid muutusi. Ilm tundus siis veel ilus – prognoosid pakkusid Eestile jätkuvalt 6-9protsendilist majanduskasvu.
Aga torm oli tulekul. Tagantjärele saan südamerahuga öelda: meie tundsime selle ära ja alustasime juba 2008. aasta alguses eelarvepoliitika kohandamist. Kui oleksin tollal leppinud veel tänagi kostuvate kummaliste soovitustega “piirata väljamakseid”, vaevalt oleks sündinud järgnevad suuremahulised negatiivsed eelarved. Seda võõrastavamad on, et inimesed, keda minu meelest toona arutelude juures polnud, ütlevad nüüd, nagu poleks sotsiaaldemokraadid tahtnud kulusid kärpida. Kreekast lähtuv probleemide pundar on näide sellest, kus me võinuks praegu olla. (Euroala lõunapoolsete riikide raskusi arutati veebruari teisel nädalal erakorralise küsimusena Euroopa Parlamendis, samal põhjusel kogunesid ka Euroopa Liidu valitsusjuhid.)
Euroopa Komisjon nõuab Kreeka valitsuselt eelarvepuudujäägi tunduvat kahandamist: avaliku sektori palkade vähendamist, avaliku sektori töötajate juurdekasvu peatamist, pensionile minejate ametikohtade mittetäitmist. Samuti peaks Kreeka looma reservi ja vähendama iga ministeeriumi tegevuskulusid 10 protsenti. Pikemas perspektiivis tuleb üle vaadata pensionisüsteem ja tervishoiu rahastamine, parandada tööturu toimimist ja suurendada palgapoliitika paindlikkust. EK rõhutab, et esmase tähtsusega on Kreeka finantssektori stabiilsuse hoidmine.
Just selliseid valikuid tegi Eesti kriisi algusest saadik. Avaliku sektori kulutamise kitsendamise poliitika pälvis kohati tugevat kriitikat, aga ka toetust, milleta see poleks võimalik olnud.
Kriitikute arukam osa leidis, et hoopis kulutuste taseme hoidmisega tuleb tasandada majandusšoki mõju tööturule ja ettevõtlusele. Kõlas sõgedamaidki mõtteid pensionireservi paigutamisest Eesti ettevõtlusse või munitsipaalkaupluste loomisest.
Piiratud rahapakkumise poliitika puhul (nagu Eesti valuutakomitee süsteem seda olemuslikult on) mõjuvad šokid nõudlusele ning tööturule kiiresti. Siis pole riigil võimalik rahapakkumise suurendamisega majandust, seega ka tööturgu otseselt elavdada.
Teisalt võis eeldada, et kiirete arengute mõjul taastub ka majandus kiiresti. Täna näeme aga, et hoolimata nõudluse tohutust turgutamisest jätkuvad negatiivsed arengud mujal Euroopas. Tööpuudus kasvab vääramatult ka pärast seda, kui riikide võlakoormad on kahekordistunud, ulatudes näiteks Kreekal juba 120 protsendini SKPst.
Eesti jättis justkui ühe tsükli vahele. Me ei suurendanud drastiliselt võlgu. Need, kes seda tegid, on praegu suuresti samas olukorras kui Eesti. Julgen arvata, et oleme tegelikult paremas seisus: valus, ent tarvilik struktuurimuutus majanduses koos tööturu kohandumisega on tegelikult lõpule jõudmas. Kinnitus selle tuleb siis, kui tööhõive teisel poolaastal loodetavasti taas kasvama hakkab.
Paradoks ei seisne Eesti sammudes, vaid selles, mida pole mujal tehtud. On lausa kummaline, et Euroopa Keskpank pole samu asju jõuliselt euroalas nõudnud, vaid on allunud poliitilisele nõudlusele tasandada šokki massiivse rahapakkumisega.
Seega on on euroalas kummalisel kombel rakendatud poliitikaid, mis on kõlblikud ujuva rahvusvaluutaga riikidele. Ilmselt on peapõhjus see, et niiviisi talitati sõjajärgsel ajal, lisaks on see poliitiliselt lihtsam. Ka Kreeka valitsus teatas esmalt, et on valmis väga raskeid asju tegema, aga palku ei puutu! Mõistagi on nüüd kohal massiliste streikide laine.
Ühtses valuutapiirkonnas nii teha ei tohiks! Rahvusvaluuta puhul on võimalik ennast vahetuskursi muutmisega “välja devalveerida” olukorrast, kus palgakulude või avalike kulude tase konkurentsivõime hävitab. Aga kuidas teha seda euroala sees? Sama puudutab avaliku sektori võlga ja riigieelarve puudujääki, mida tuleb varem või hiljem tasuda “sulas”.
Praegu pole kummaline see, et Baltimaade kokkuvarisemist pikisilmi oodanud rahaturud nüüd Kreekat ja Lõuna-Euroopat riskantseks peavad, vaid hoopis see, et see arusaam neile hilinenult pärale jõudis. Kui kasvuootused on muutunud ebareaalseks, otsib kapital mõistagi kiirema kasvuga võimalusi. Seisus, kus terve SKP jagu võlga on kantud suuresti kohalike pankade bilanssi, oleks kapitali lahkumine Lõuna-Euroopa pankadest hävitava, ilmselt ka nakkava toimega. Sellest riskist kõnelevad rahaturgude kasvanud marginaalid Kreeka laenudele ning Euroopa solidaarsus Kreekaga.
Väidan, et ainus tee kriisist välja on pikaajaline süstemaatiline kulude piiramine ja elanikkonna kõrgem maksustamine, mis lubab võlga teenindada. Pean märksa arukamaks valikuks paar aastat kestvaid raskusi kui kümnendeid lisakoormust avalikule sektorile, mis tuleb kinni maksta sotsiaal- ja hariduskulude arvelt.
Eesti ja Kreeka osutavad hästi, et valuutapiirkondade tingimustes ei kao kuhugi rahvusliku poliitika tugevus. See on õppetund, mida meie ei tohi euroalaga ühinedes unustada. Eestis ajalooliselt tugevad poliitikad on tarvilikud ka euroalas. Usun, et tegelikult tunnistab seda ka Euroopa Keskpank.
Omaette teema on, kus peaks ühiskonnas asuma rahandusliku tasakaalu punkt. Sotsiaaldemokraadid tahtsid valitsuses olles selget debatti uute poliitikavalikute üle, et eelmise kasvumulli vead tulevikus ei korduks. See ei sobinud valitsuspartneritele. Ometi on debatt sotsiaalpoliitika ulatuse ja mõju üle, hariduspoliitika ning halduspoliitika üle sama paratamatu. Ka siin seisame silmitsi seni tegemata jäänud otsustega.
Allikas: Äripäev
Pihl: Tallinna tööbörs näitas tegelikku seisu
19. veebruar 2010
Tallinna abilinnapea Jüri Pihli sõnul näitas teisipäeval lauluväljaku ruumides korraldatud tööbörs tegelikku olukorda töötusega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri arvates oleks linn saanud tööd pakkuda palju inimlikumal moel kui sundida inimesi õues järjekorras külmetama.
“Kindlasti oleks hea olnud, kui meid viimased 12 aastat valitsenud Reformierakond ei oleks riiki nii kaugele lasknud, et meil on 100 000 töötut,” vastas Pihl ministri kriitikale intervjuus “Terevisioonile”.
“Kui asju oleks võimalik mugavalt lahendada, siis miks need inimesed Töötukassa soojadest ruumidest tulevad õue seisma? Oli ju teada, et töökohti ei pakuta rohkem kui 500,” märkis ta.
Pihl selgitas, et Tallinn on varemgi lauluväljakult tööbörse korraldanud. “Eks ta oli ka teatav katsumus, et palju inimestel on tahtmist sinna tulla, et kui hull see seis on. Kui kõik oleks korras, poleks tööbörsi vaja teha. Meil on ju olemas Töötukassa osakonnad igas linnas,” sõnas abilinnapeast sotsiaaldemokraatide esimees.
Allikas: ERR Uudised