Mikser: kas Tartu oravad hülgavad Keskerakonna?
27. detsember 2010
Täna Tallinnas Keskerakonnaga koalitsiooni lõpetavate sotsiaaldemokraatide esimehe Sven Mikseri sõnul tekib küsimus, kas Reformierakond kavatseb järgida Tartus nende eeskuju.
«Kindlasti me ootaksime oma poliitilistelt partneritelt, teistelt erakondadelt, selget sõnumit, mida kavatsetakse teha sellistes koalitsioonides nagu Tartus, kus peaministripartei Reformierakond on koalitsioonis Keskerakonnaga, ja ka mitmel pool mujal,» rääkis Mikser rahvusringhäälingu raadiouudistele.
«Meie oleme nüüd Tallinna koalitsioonist lahkunud, andnud selge sõnumi, et taoline rahahankimine erakonnale on meile vastuvõetamatu, aga selge on see, et Tartu Keskerakonda rahastatakse samamoodi nagu Tallinna Keskerakonda,» rääkis sotside liider.
«Kindlasti tahaksime näha, et sama resoluutselt ütlevad oma sõna ka need erakonnad, kes esimesena ütlesid välja, et neile on Keskerakond sellise rahastamise ja juhtimise korral vastuvõetamatu partner.»
Ta meenutas, et ka Tartu Keskerakonna liidrid on erakonna juhatuse liikmed, kõrgetel kohtadel poliitikud.
Mikseri sõnul ootavad sotsid ka valitsuselt ja kaitsepolitseilt veel täiendavat teavet selle kohta, mida Edgar Savisaare nn mõjuagendiskandaali kohta teada on ning mida kavatasetakse sellega seoses edasi teha.
Allikas: Postimees
Sotsid lahkuvad Tallinna koalitsioonist
23. detsember 2010
Keskerakonna juhatuse otsus jätta Edgar Savisaar Tallinna linnapeaks ja erakonna juhiks lõhkus ühtlasi ka pealinna koalitsiooni sotsidega.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser sõnas, et sotside otsus oli tehtud eile – kas jätkab Edgar Savisaar kahel ametipostil või jätkavad sotsid koalitsioonis. «Keskerakond on sellele vastuse andnud, nii et sellega me loeme Tallinna koalitsiooni Keskerakonnaga lõppenuks,» sõnas Mikser.
«Meil on sellest äärmiselt kahju, me lootsime, et Keskerakond suudab teha paremini läbi kaalutud otsuse, sest Eesti poliitikale ja ka Keskerakonna valijatele oleks olnud kasulikum teistsugune otsus,» leidis ta.
Mikser arvas, et seda, mis sotsidel Tallinnas tegemata jäi, näitab tulevik. «Kindlasti tegime mitmeid häid ja linnarahvale kasulikke asju ja oleks neid jätkuvalt. Kui paljud asjad lähevad nüüd teistmoodi, kui meie oleks tahtnud, seda näitab aeg. Meil teist valikut ei olnud.»
Allikas: Postimees
Koguneb sotsiaaldemokraatide erakorraline juhatus
22. detsember 2010
Täna koguneb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna erakorraline juhatuse koosolek, et arutada Kaitsepolitseiameti avalikustatud teavet Keskerakonna juhtpoliitikute Venemaalt toetuse küsimise kohta, sellest tulenevat poliitilist olukorda ja koostöö võimalikkust Keskerakonnaga.
„Eile hilisõhtul Kaitsepolitsei poolt avalikustatud info valguses peab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus ümber hindama koostöö Tallinna koalitsioonis,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. “Sisuliselt on valik selles, kas Tallinna linnavalitsusest lahkuvad Savisaar ja Boroditš või lahkuvad sotsiaaldemokraadid,” sõnas Mikser.
Mikser lisas, et lisaks kinnitusele selle kohta, et Eesti sisepoliitikat üritatakse jätkuvalt mõjutada ka piiri tagant, tõestab skandaal taaskord ka seda, kuivõrd vajalik on parteide rahastamise senisest tõhusam kontroll ja erakondade valimiskuludele ülempiiri kehtestamine.
Sotsid ootavad Keskerakonna juhatuselt selget seisukohavõttu
22. detsember 2010
Täna kogunenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus välistab Kaitsepolitseiameti avalikustatava info valguses koostöö jätkamise Keskerakonnaga, kui Edgar Savisaar jätkab Tallinna linnapea või Keskerakonna juhina. Sotsiaaldemokraatide juhatus ootab Keskerakonna juhatuselt võimalikult kiiresti selget seisukohta Savisaare jätkamise küsimuses.
Venemaalt erakonnale toetuse küsimine on lubamatu ja Eesti julgeolekule väga ohtlik,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. „Sotsiaaldemokraadid esindavad Eesti poliitikas demokraatlikke väärtusi, mis ei võimalda meil teha koostööd erakonnajuhiga, kelle suhtes sellised kahtlused on kinnitust leidnud,“ lisas SDE esimees Mikser.
„On tõsiasi, et Keskerakond esindab väga paljude valijate huve. Me loodame siiralt, et Keskerakond suudab sisemiselt puhastuda ja jätkata selle olulise rolli täitmist, ilma et seda saadaks kahtlustused välishuvide esindamises,“ sõnas Mikser.
Mikser lisas, et skandaal tõestab taaskord ka seda, kuivõrd vajalik on parteide rahastamise senisest tõhusam kontroll ja erakondade valimiskuludele ülempiiri kehtestamine.
Ühtlasi tegi juhatus SDE fraktsioonile ettepaneku algatada Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena erakondade rahastamise ja valimiskuludele piiramise arutelu.
Saar: soojad suhted Venemaaga ja raha küsimine on eri asjad
22. detsember 2010
Erakonnale raha küsimine välisriigist, ka Euroopa Liidust, on sotsidele vastuvõtmatu.
„Ma ei kipu ennustama, aga pean võimatuks koostööd poliitikutega, kes on küsinud välismaalt raha,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar. „Soojad suhted Venemaaga võivad olla, aga raha küsimine on hoopis teine asi. Välisriigist, isegi Euroopa Liidu liikmesriigist raha küsimine on lubamatu ja seadus peaks selle välistama.“
Saar ei soovinud kommenteerida, kas ta näeb Savisaare tegevuses midagi ebaseaduslikku. „Ma ei oska õiguslikku hinnangut anda,“ lausus Saar.
Samuti ei soovinud Saar kommenteerida, kuidas mõjutab sotsiaaldemokraate võimalik lahkumine Keskerakonnaga ühisest Tallinna võimukoalitsioonist. Koalitsiooni loomisel lubasid sotsid Keskerakonda tasakaalustada, saades ühtlasi võimaluse ellu viia sarnasel maailmavaatel põhinevat poliitikat.
Sven Mikser: kaitsepoliitikas ei maksa uisapäisa reformida
20. detsember 2010
Sotsiaaldemokraatide juht ja endine kaitseminister Sven Mikser on seisukohal, et kaitsepoliitikas ei maksa reforme kiirustades ette võtta.
Tema erakond on kindlal veendumusel, et kohustuslik ajateenistus peab ka edaspidi olema Eesti kaitseväe oluliseks nurgakiviks.
“Sotsiaaldemokraadid leiavad, et Eesti kaitseväe korraldus peaks ka edapidi olulises osas rajanema reservväel ja ajateenistusel. Aastate jooksul välja töötatud ja läbi erinevate valitsuste kestnud pikaajalisi plaane ei maksa uisapäisa muuta pelgalt valimiseelsetel propagandistlikel ajenditel,” vastas Mikser Delfi palvele kommenteerida palju tähelepanu tekitanud Reformierakonna kaitsepoliitikat puudutavat valimisprogrammi.
“Kindlasti on mõeldav kutselise komponendi suurendamine näiteks teatud väeliikides, mis nõuavad kõrgemat professionaalsust. Ka Eesti kutseliste kaitseväelaste värbamis- ja karjääripoliitika on lähtunud eeldusest, et tegevteenistusse astuvad sõjaväelased on läbinud ajateenistuse. Samuti tegutseb kaitseliit kui kodanike vabal tahtel rajanev riigikaitseorganisatsioon suures osas just ajateenistuse läbinud reservistide ettevalmistuse hoidmise ja arendamisega,” jätkas sotside esimees.
Mikseri sõnul toetavad sotsiaaldemokraadid põhimõtet, et riik peaks soodustama vabatahtlikku riigikaitselist tegevust. “Ent üksnes vabatahtlikke haarav ajateenistus seab kaitseväe reservi tootmise liiga suurde sõltuvusse tööjõuturu olukorrast ja muudab keeruliseks pikaajalise planerimise. Lisaks on ammendavalt selgitamata, kuidas toimuks täielikult elukutselises Eesti kaitseväes näiteks rahvusliku ohvitserikorpuse tootmine.”
Sotsiaaldemokraadid peavad üheks olulisemaks ülesandeks seoses riigikaitse arenguga ka tervikliku veteranidepoliitika loomist, mis sätestaks missiooniveteranide sotsiaalsed garantiid ja riiklikud soodustused. “Eesti osalemine rahvusvahelistel välisoperatsioonidel on lähtunud Eesti rahvuslike huvide kaitsmise vajadusest, nii nagu vabariigi valitsus ja riigikogu on neid defineerinud. Mehed ja naised, kes on Eesti riigi kutsele vastanud ja olnud valmis oma elu ja tervise ohtu seadma, väärivad kõrgeimat riiklikku tunnustamist ja riigi poolset hoolt. Tänaseks on Eestis juba tuhandeid missiooniveterane, seega ei piisa enam üksikotsustest, vaid on vaja terviklikku lahendust,” lausus Mikser lõpetuseks.
Allikas: Delfi
Indrek Saar: riigikogu enamus kardab erakondade kulude tõhusat kontrollimist
17. detsember 2010
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe Indrek Saare kinnitusel tõestas riigikogus peetud arutelu erakondade rahastamise kontrollimise üle kujukalt, et parlamendi enamus soovib valimiskampaania kulutused jätta läbipaistmatuks.
Riigikogu lükkas täna häältega 37: 30 tagasi sotsiaaldemokraatide otsuse eelnõu, mille eesmärgiks oli tellida erakondade valimiskuludele sõltumatu hinnang.
„Selline riigikogu samm paneb nördima. Poliitikud lasid käest võimaluse kasvatada usaldust erakondade ja poliitikute vastu ning muuta meie ühiskond veidikenegi läbipaistvamaks,” ütles Saar. „Me teame hästi, et suurema osa erakondade kuludest moodustavad valimiskampaania kulud. Me teame ka seda, et just erakondade rahastamise läbipaistmatus kätkeb endas suurim ohtu poliitiliseks korruptsiooniks.”
Saare sõnul on põhjust järeldada, et mitmed suuremad parteid pelgavad erakondade rahastamise ja valimiskulude läbipaistvuse probleemi tõhusat lahendamist.
„Jääb üle loota, et kodanikuühiskonnal jätkub head tahet ja suutlikkust jälgida erakondade valimiskulutusi ning ka neile hinnang anda,” märkis Saar.
Marianne Mikko: Võrdse töö eest võrdne palk
17. detsember 2010
Eestit võib pidada nii 22. kui 19. sajandisse kuuluvaks riigiks. Kõige sellega, mis on seotud koolilaste arvutiõppe ja interneti kättesaadavuse ning valitsemist puudutavate e-lahendustega, oleme Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas kahtlemata esirinnas.
Muide, kõik meie valimised on liikmesriikidest ainsana kodanikule soovi korral elektroonsed.
Ent mündil on teinegi pool. See tumedam ja vähem räägitud külg viib meid 19. sajandisse. Uskumatu, aga paraku tõsi, et meie ühiskonnas jutustatakse seniajani tõemeeli meeste- ja naistetöödest. Ikka nii, et kui autojuht, siis mees ja kui õpetaja, siis naine. Pealtnäha sõnakõlks, aga paraku võib just selles juurdunud mõtteviisis näha ühte põhjust, miks meie naiste ja meeste palgavahe on ELi suuremaid.
Olla palgalõhe poolest Euroopa punane latern pole Eestile mõistagi auasi. Seda enam, et just meie riigis on naiste tööhõive üks ELi kõrgemaid nagu naiste haridustasegi.
Meie üliõpilastest kaks kolmandikku on neiud. Õppejõududest on üle poole naissoost. Miks ikkagi on juhtunud nii, et Eesti naine saab 30 protsenti vähem palka kui Eesti mees?
Meeste- ja naistetööd
Eestis levinud arusaama järgi jagunevad tööd ikka veel 19. sajandi kombe kohaselt meeste- ja naistetöödeks. Mulle aastaid koduks olnud Belgia Kuningriigis tuttavatega maailmaasju arutades pandi väga imeks, kui väitsin, et meditsiiniõed (mitte -vennad!) on Eestis naised, nagu on lõviosa õpetajatestki naised.
Hämmingu kutsus esile see, kui rääkisin, kuidas Eesti naised vahetavad abielludes oma nime abikaasa oma vastu. Mõlemast soost belglased olid üpris imestunud, miks meie naised niimoodi käituvad. Ei osanud ma end muud moodi kaitsta, kui et “nii on”.
See tõsiasi, et mehed on ehitajad-autojuhid ja naised meditsiiniõed-lasteaiaõpetajad, kehtib praegugi, aastal 2010. Võime ju kehitada õlgu: mis siis? Ega muud, kui meestetööd on rohkem tasustatud kui naistetööd.
Mõelge oma tuttavatele ja usun, et te nõustute väitega: lasteaednik saab madalamat palka kui ehitaja nagu meditsiinitöötaja, võrreldes bussijuhiga. Siin võib näha ühte paljudest põhjustest, miks Eestis haigutab kuristik meeste ja naiste sissetulekute vahel.
Ent mitte ainult meeste- ja naistetööde olemasolu ei põhjenda meie naiste kolmandiku võrra meestest väiksemat palka. Tean nii mõndagi ehitajat, kes praegu töötuna ei võta vastu igat tööd.
Statistikaameti andmebaasist nähtub selle kinnituseks järgnev tõik: vähemalt 5000 krooni soovis palka saada 23 protsenti naisi ja kümme protsenti mehi, vähemalt 10 000 krooni 60 protsenti naisi ja 61 protsenti mehi, üle 10 000kroonisest palgast unistas kümme protsenti naisi ja 27 protsenti mehi, kes olid 2008. aastal töötud.
Naist on kerge nurka suruda
Mees väärtustab iseennast sedavõrd, et alampalga peale üldjuhul ei jookse. Tean palju tublisid müüjaid, kes hoolimata suurest rahalisest vastutusest, just nimelt töötavad ei rohkem ega vähem kui alampalga eest.
Seevastu kaupluse transporditöölised kui pere toitjad saavad kõikjal Eestis rohkem palka kui müüjad.
Küsigem: mis siis, kui müüjanna on üksikema ehk ise pere toitja? Eestis on Viljandi linna jagu üksikemasid. Näib siiski nii, et muskel maksab meie riigis paraku rohkem kui aju.
Naised (erinevalt meestest) kirjutavad kergema käega alla ahistavale töölepingule. Naisi loetakse palgaläbirääkimistel nõrgemaks kui mehi.
Muide, kas pole nii, et palgarääkimised toimuvadki üldjuhul meesülemuse ja naisalluva vahel, kes ei oska end jõuliselt kaitsta? Võitlus on meeste pärusmaa või neile vähemalt loomuomane.
Naistesse on sajandite, et mitte öelda aastatuhandetega juurdunud komme end alahinnata. Lääne heaoluriikides tööinimesi aitavad ametiühingud pole postkommunistlikus Eestis teab mis tugevad ja kollektiivleping on pigem erand kui reegel.
Ja ikkagi: kas tõesti vastab tõele, et võrdse töö eest ei saa Eesti naised ja mehed võrdset palka? Kahjuks pole tegu Brüsseli luulu, vaid tõega, mis meie riiki ei ilusta. Nõnda tuli järjekordselt välja sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust “Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009”.
Üle poole Eesti inimestest (54 protsenti) väidab, et naiste tööd väärtustatakse vähem kui meeste oma.
Küsitluse tulemused näitavad, et sama töö eest võrdse tasu maksmise suhtes ollakse üksmeelsed: 92 protsenti elanikke arvas, et sama panuse eest saadav palk ei tohiks sõltuda töötegija soost.
Mida teha?
Esmalt võiks igaüks meist avara pilguga vaadata, mis tööd keegi teeb ja kas seesugune olukord peab samamoodi jätkuma. Võib-olla eksin, aga minu meelest on moodsa aja abilistel elektril ja arvutil ükskõik, kas nupule vajutab naine või mees.
Teiseks, väga palju aitaks see, kui info palkade kohta muutuks läbipaistvaks. Teisisõnu: omaksime ülevaadet üksteise palgast. Sellisel juhul on töötasud kergesti võrreldavad. Sellist teed on läinud Soome, Leedu, Poola, Luksemburg.
Kolmandaks soovitaksin naistel senisest märksa julgemalt endale palka küsida. Eesti kõnekäänu “peaasi, et pahandust ei tule”, võiks unustada. Vahel peab sõnasõda pidama, et rahaasjad saaksid hea lahenduse. Ja teisipidi: miks ei võiks meesettevõtja ise tõsta oma ettevõttes töötavate naiste palka. Veel kord: üksikemasid kui pere toitjaid on meil kümneid tuhandeid.
Neljandaks, riik saab tõsta avaliku sektori palku selliselt, et õpetajaamet on väärtustatud viisil, mis toob mehed koolmeistriks. Ja miks mitte lasteaiaõpetajaks? Mehed ei asuks tööle ainult arsti, vaid keskastme meditsiinitöötajanagi.
Ise püüan nii palju kui võimalik vähendada ebaõiglust, kus mehe tööaasta lõpeb 31. detsembril ja naine peab rügama 22. veebruarini, et sama töö eest sama palk välja teenida.
Ah jaa, siinkohal pean silmas ELi keskmist ehk palgavahet 17 protsenti. Meie 30protsendise palgalõhe puhul peab Eesti naine kauem veel kui naistepäevani rügama, et kätte saada sama töö eest sama palk.
Allikas: Pärnu Postimees
Mark Soosaar: Riigikogulased ootavad kohvile
16. detsember 2010
Arvan, et riigikogus Pärnumaad esindanud seitse rahvasaadikut on nelja tööaasta jooksul päris usinasti riigiasju ajanud.
Kui mõni pahatahtlik hindab meid vaid Pärnumaale suunatud kulla hulga ja hiilguse järgi ning unustab ära, mis on õnnestunud Toompeal korda saata riigilaevukese tasakaalus hoidmiseks või inimeste heaolu parandamiseks, siis palun: vinguviiul on vabas kasutuses!
Kahju ainult, kui ununeb näiteks mitu aastat kestnud äge poliitiline võitlus töölepinguseaduse ümber, mis puudutab iga Pärnumaa ettevõtjat ja töötajatki. Ma ei tahaks siin vaidlustada, kas töölepinguseadus sai hea või halb. Sellega oli nagu turul ikka: ostjale kallis, müüjale odav.
Käies valdades
Neil kordadel, kui isamaaliitlane Trivimi Velliste, reformarid Väino Linde ja Mati Raidma, roheline Mart Jüssi, keskparteilased Kadri Simson ja Kalle Laanet leidsid aega koos sotsist siinkirjutajaga Pärnumaal ringi sõita, püüdsime tegelda konkreetsete probleemidega ning otsida mõistlikke lahendusi.
Minu meelest kõige ägedam rahvakoosolek oli meil Häädemeeste keskkoolis, kus ärritatud rannarahvaga otsisime lepitust isepäise vallajuhi ja Eesti Energia visiooni vahel ehitada Liivi lahte tuulepark, mille võimsus tagaks pea poole riigi elektrivajadusest.
Üsna pea pärast seda tulist sõnasõda võttis Häädemeeste vallavolikogu vastu otsuse, et nende vallas pole kohta tuuleenergia arendamiseks. Kui aga riigikogus võtaksime Taani eeskujul vastu seaduse, et tuuleelektrijaama püstipanemiseks peab olema müüdud kohalikele elanikele 20 protsenti aktsiatest või saaksid kohalikud tuuleelektrit näiteks 30 protsenti odavamalt, kas siis oleks Häädemeeste volikogu sedasi otsustanud?
Ja kui tõesti Häädemeeste ei taha riiklikus energiapoliitikas kaasa lüüa, kas ollakse valmis kogu valda haarava rahvuspargi loomiseks ja seal piirangute kehtestamiseks, et anda nii oma panus Eesti väärindamiseks?
Tahkuranna valda külastades leidsime üldplaneeringust kummalise mustri. Keisrinna Katariina käsul rannaluidetele istutatud männimetsale oli planeeringuga määratud kaks kattuvat ja samal ajal teineteist välistavat sihtotstarvet: kaitsealune üldmaa ja väikeelamute eramaa.
Mis sellisest pudrust välja tuli, võib igaüks nüüd imetleda Via Balticalt vanale postiteele keerates. Too planeering kuulus eelmisesse sajandisse ja loodetavasti on see praeguseks kriitilise pilguga üle vaadatud.
Murelaps oli meie saadikurühmale Koonga vald, kus maapõues on peidus haruldaselt hea ja kallis roosavärviline ehituskivi, mida rahvas kutsub hellitavalt Koonga marmoriks. Koos tuntud paeteadlase Rein Einastoga oleme hoidnud silma peal sealse arenduse keskkonnamõjude hindamisel ning järgnevatel otsustustel, sest kaevanduse avamisel võivad ümbruskonna tuhandeaastased külad jääda joogiveeta.
Audru kalafarmi puhul, mis andnuks piirkonnale palju töökohti, oli meie peamine mure samuti keskkonnaoht. Väga suure koguse kalasõnniku pumpamine lahte võib tasakaalust viia kogu Pärnu lahe ökosüsteemi.
Eelmiste jõulude ajal pidas saadikurühm nõu Audru vallavalitsusega ja koos mõtlesime variantidele, mida oleks mõttekas ette võtta kalafarmi projekti äralangemisel. Nüüd ongi see käes ja loodan, et Pärnumaa riigikogulaste selle koosseisu viimane kogunemine leiab aset veebruaris, kui on plaanis kavala pealkirjaga ümarlaud „Kas Pärnu lahe äärde sobib tuule- või tuumajaam?“.
Saavutused
Kuulen lugejat küsimas: kas saadikurühmal on mõni käegakatsutav saavutus ette näidata? On ikka.
Üks esimesi ettevõtmisi, kohe pärast valimisi 2007. aasta kevadel, oli väljaastumine Vanapargi allee päästmiseks. Pärnu vanim puiestee jäigi ellu ja seda hakatakse loodetavasti järgmisel kevadel nõuetekohaselt hooldama.
Meie aktivasse kuulub Pärnu ümbersõidutee ehituse umbsõlme lahtiraiumine.
Kutsusime 2008. aastal ministrid Juhan Partsi ja Ivari Padari, maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse, toonase maavanema Toomas Kivimägi ja Pärnu linna juhid riigikogu juhatuse auväärsesse saali ning tegime koos viie erakonna rahvasaadikutega graafiku Pärnu ringtee väljaehitamise kohta. See projekt on töös.
Kuigi masu ja kaks rasket talve võtsid tempo maha, võib uus, pärast märtsivalimisi sündiv XII riigikogu Pärnumaa saadikurühm juba järgmisel sügisel ligi 500 miljonit maksva magistraali avada.
Kahjuks läks luhta sotside ettepanek eraldada 2011. aasta riigieelarvest kaasfinantseering Pärnu kesklinna uue silla ja Pärnu lennuvälja tasuvusuuringuteks ning Eesti Vabariigi loojate ausamba rajamiseks. Tunnistan viga: sai vähe eeltööd tehtud Pärnumaa saadikurühma ja võimuerakondade liikmete hulgas.
Traditsiooniks on kujunenud meie rühma jõulukohtumised Pärnu raekojas. Sel aastal ootame Pärnumaa inimesi meie tööle hinnangut andma ja ideid välja käima reedel, 17. detsembril kell 13 Sindi gümnaasiumis ja kell 16 Pärnu raekojas. Igaüks, kellele läheb korda Eesti riigi tulevik, on oodatud!
Allikas: Pärnu Postimees
Pihl soovitab Savisaarel selgitusi jagada
16. detsember 2010
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar peaks selgitama kaitsepolitsei teabeettekandes avaldatud infot, leiab varem kaitsepolitsei direktorina, siseministrina ja Savisaare linnavalitsuses abilinnapeana töötanud Jüri Pihl.
Jüri Pihl kinnitas Kuku raadiole, et sellise info, mis on mõeldud riigijuhtidele, niisugusel kujul avalikkuse ette jõudmine on igal juhul kahetsusväärne.
Pihli sõnul ei ole ta teadlik, kas Postimehes kirjeldatud teabeettekanne on tegelikult olemas, kuid ühel või teisel juhul on tekitatud tõsist kahju. Ta lisas ka, et riigi julgeolekut puudutavate teabeettekannete puhul riigijuhtidele, peavad eriteenistused hoolega jälgima informatsiooni tõsiseltvõetavust.
Pihli hinnangul ei tohi sellise info puhul mingil juhul üle pingutada. Ta pidas loomulikuks, et Edgar Savisaarel tuleb asja avalikkusele selgitada.
Keskerakondlasest endine siseminister Kalle Laanet kinnitas Kuku raadiole, et ajalehest loetu ei olnud talle uudiseks. Laaneti sõnul ei saa ta öelda, kas selline teabeettekanne on ka tegelikult olemas, sest see on riigisaladusega kaetud.
Allikas: ERR Uudised