Sotsiaaldemokraadid algatavad Rõngu keskkooli sisustuseks rahakogumise
31. jaanuar 2011
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Rõngu valla liikmed ja Jõgeva- ning Tartumaa kandidaadid Riigikogu valimistel korraldavad Rõngu Keskkooli kodundus- ja tööõpetusklassi mööbli soetamiseks raha kogumise.
Igale annetusena kogutud eurole lisab Sotsiaaldemokraatlik Erakond omalt poolt täiendava euro.
„Tunneme suurt rõõmu vastvalminud koolimajast, kuid tühjad ruumid ei ole need, mis laste kodundus- ja käsitööoskusi arendavad“ ütles Rõngu vallavolikogu liige ja sotsiaaldemokraatide kandidaat riigikogu valimistel Kristina Ruder. „Kutsume üles ka asutusi panustama Rõngu Keskkooli kui piirkonna hariduselu edendaja heasse käekäiku ning loodame ettevõtjate tahtesse ka asutusesiseselt korjandus teha. Iga toetatud summa saab kahekordistatud ning abi seega kaks korda suurem,“ lisas Ruder.
„Tartumaa põllumehena näen, et juba koolieas lastele kinnistatud teadmised Eesti toidust kui säilitusainetevabast ja kodumaisest toodangust, määrab väärtushinnangud kogu eluks,“ ütles Tartumaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Jaan Sõrra. „Mitte vähetähtsad ei ole ka käsitööoskused, mis tagavad tulevikus väikeettevõtluse säilimise ja kohalikud töökohad,“ lisas Sõrra.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Rõngu valla liikmed ja toetajad koguvad kooli mööbli jaoks annetusi 1.-23. veebruarini. Mööbli soetamist saab toetada rahaliselt Rõngu Keskkoolis, Rõngu Raamatukogus, Rõngu Rahvamajas ning kohalikus A ja O kaupluses.
Kogutud toetussumma antakse üle Rõngu Keskkooli Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel.
Jõgeva- ja Tartumaa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaatide nimekiri on koostatud kohaliku tasandi tegijatest, mitte Tallinnast delegeeritud parteisaadikutest. Riigikogu valimistel kandideerivad ning Rõngu Keskkooli abistavad Jaan Õunapuu, Jüri Morozov, Mati Kepp, Jana Morozov, Priit Lomp, Anne-Ly Võlli, Tõnu Hallik, Kristina Ruder ja Jaan Sõrra.
Täiendav info:
Kristina Ruder
Rõngu Vallavolikogu liige
Tel 51 54 765
Jaan Sõrra
Tartumaa põllumeeste liidu juhatuse esimees
Tel 50 87 320
Praxis: sotsiaallubadustelt on esirinnas Kesk ja SDE
31. jaanuar 2011
Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond on selgelt kõige suuremate lubadustega nii sotsiaalkaitse osas kui ka aktiivse tööpoliitika ja elukestva õppe osas, leiavad poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud.
Need kaks erakonda sooviksid läheneda kiiresti Põhjamaade mudelile ning rahastada lubadusi kõrgemate maksudega. Sellele lisandub veel ka sotside soov töösuhete suuremaks reguleerimiseks. Samas rõhutavad analüütikud, et nende erakondade puhul jääb küsimuseks, kuidas sobib taoline mudeli Eesti jaoks ja kui jätkusuutlik see on pikema aja jooksul.
Kõige tagasihoidlikemate uute lubadustega on analüütikute hinnangul IRL ja Reformierakond, kes oluliselt tööturgu mõjutavaid toetusi ja teenuseid juurde ei luba ning makse nende rahastamiseks ei plaani tõsta. Pigem rõhutatakse elukestva õppe rolli.
Nende erakondade puhul jääb küsimuseks, kuidas tegeletakse kõrge tööpuudusega ja töötute vaesusriskiga lähematel aastatel.
Nelja suure erakonna vahepeale jäävad Praxise hinnangul Rahvaliit ja rohelised. Nad suurendaksid osasid sotsiaaltoetuseid või reformiksid olemasolevaid. Rahvaliit rõhutab rohkem tööhõiveprogramme, rohelised aga elukestvat õpet.
Roheliste ja Rahvaliidu puhul jääb küsimuseks, kuidas nende erinevad üksikud kuid ambitsioonikad lubadused tööturgu ja selle paindlikkust mõjutavad ja kuidas tagatakse nende lubaduste rahastamine.
Erakondade ühisjooneks on lubadus lihtsustada töö- ja pereelu ühitamist. Seda tehakse lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise abil.
Erakonnad soovivad tõsta ka töötajate turvalisust tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse abil. Samuti lubatakse tööandjatele maksusoodustusi investeerimisel töötajate tervisesse või haridusse.
Allikas: ERR Uudised
Kreitzberg: kõrgharidus vajab sotsiaaltagatisi
24. jaanuar 2011
Eesti kõrghariduses on seni kõige vähem tähelepanu pööratud üliõpilasele ning viimane aeg on tõstatada sotsiaalsete tagatiste küsimus üles, leiab Tallinna Ülikooli rektoriks kandideeriv Peeter Kreitzberg.
Kvaliteetseks hariduseks ei piisa korralikest auditooriumitest ning väga headest õppejõududest ja õppekavadest, kui üliõpilased ei saa keskenduda õppimisele, rääkis Kreitzberg ERR-i uudisteportaalile.
“Peame likvideerima olukorda, kus 60% üliõpilastest töötab ja üldse mitte nendel erialadel, mida nad õpivad. Sotsiaalsete tagatiste küsimus tuleb tõsta üles,” sõnas kunagine haridusminister.
Kreitzberg märkis, et kui jääme sotsiaalsetelt tagatistelt alla teistele riikidele või kasvõi naabermaale Soomele ja ka hariduse kvaliteedilt ei suuda võistelda, siis iga normaalne inimene küsib endalt, et miks just Eestis haridus omandada.
Allikas: Delfi
Sotsid: läheneme sotsiaalmeediale ausalt
24. jaanuar 2011
Sotsiaaldemokraatide sotsiaalmeedia koordinaatori Gerd Tarandi sõnul kavatseb erakond valimiste eel kasutada mitmeid sotsiaalmeedia kanaleid, kuid nad ei plaani kandidaate poolvägisi sotsiaalmeediasse tuua, vaid toetutakse neile, kes seal juba tegutsevad.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja selle liikmed kasutavad valimisperioodil ning valimiste vahele jääval ajal suhtlemiseks väga erinevaid vahendeid. Erakonnal on enda Facebooki fännileht, Twitteri konto, Flickri pildipank, YouTube konto jne. Samuti avaldab erakond enda veebilehel enda liikmete blogipostitusi.
«Läheneme sotsiaalmeediale ausalt ja realistlikult,» lubas Tarand.
Tema sõnul ei hakata kandidaate kampaania ajaks poolvägisi erinevatesse sotsiaalmeedia kanalitesse viima ja tegevuste korral lähtutakse konkreetsete kandidaatide personaalbrändidest. Küll aga kavatsetakse toetuda neile, kes sotsiaalmeedias juba tegutsevad.
Tarand lubas, et sotsid kavatsevad senisest aktiivsemalt jälgida sotsiaalmeediakanalites kerkivaid arutelusid ja nende kohta käivaid mõtteid ning pärijatele võimalusel vastata.
Veebikanalitest üks aktiivsemaid on Tarandi kirjelduste kohaselt Facebook, kuhu pannakse info erakonna kandidaatide, ürituste ja uudiste kohta. Samuti jõuavad Facebooki kõik videoklipid ning alates järgmisest nädalast ka valimiskampaania põhisõnumid.
Suure tõenäosusega toimuvad Facebooki lehel valimisperioodil ka virtuaalsed videokohtumised kandidaatidega, kus on võimalik vastuseid saada kõigil neil, kes isiklikult kandidaadiga kohtuma ei jõua.
Tarand lubas ka, et sotsiaalmeedias paljastatakse ka veidi valimiskampaania telgitaguseid – näiteks avaldavad nad kolmapäeval Flickris ja Facebookis pildigalerii sellest, kuidas lindistati erakonna teleklippe jne.
Tarandi sõnul pole sotsidel kavas massiliselt erinevate auhinnamängudega fänne või jälgijaid meelitada, kuigi üks põnevam auhinnamäng on siiski kavas.
Uuenduskuud tehakse ka erakonna veebilehele ja sellel nädalal peaks kõigi kandidaatide andmetele lisanduma viited nende olemasolevatele veebikanalitele.
Allikas: Postimees
Kajar Lember: Sotside uus algus ka läänerindel
22. jaanuar 2011
Sotsiaaldemokraatide seekordsete valimiste tunnuslause “Uus algus!” on tekitanud küsimusi, et mida see tähendab? Sven Mikser on andnud sellele minu meelest väga arusaadava seletuse ja eelkõige tähendab see seda, et sotsiaaldemokraatide hinnangul vajab Eesti hangunud poliitiline mõte restarti.
Kindlasti selles osas, mis puudutab kodaniku ja riigi kahekõnet, millest on viimastel aastatel saanud riigi ülbitsev monoloog. Valitsus, kes usub vaid omaenese tarkusesse ja ignoreerib avatud mõttevahetust, jookseb varem või hiljem kinni. Sotsiaaldemokraadid annavad Eestile tagasi sellise riigivalitsemise stiili, mis otsib dialoogi ja püüab kõigi oluliste asjade otsustamisse kaasata kodanikuühiskonna. Seegi on üks osa uue alguse mõttest.
Ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal on lisaks eeltoodud suurtele eesmärkidele sotsiaaldemokraatidel uus algus. Üheltpoolt on sotsid kindlasti organisatsiooniliselt oluliselt tugevnenud ning usun, et seeläbi pannakse päris hea alus ka meie tegemistele siinmail ja seda nii nendel valimistel kui ka tulevikus.
Me kindlasti vaatame neid riigikogu valimisi üheltpoolt märtsivalimiste tulemuse kontekstis lootusrikkalt, kuid teisalt ka ettevalmistusena kohalikeks valimisteks, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandepind laieneks oluliselt ka Eesti maapiirkondades. Praegu on just nimelt sotside ridadesse koondumas suurim jõud ja pädevus maaelu ning regionaalpoliitika valdkonnas ja sellest saab vaid rahulolu tunda.
Kuna meie valimisringkond on selles mõttes eriline, et hääled n-ö üle mere väga ei taha liikuda, siis toimubki kogu töö suhteliselt palju maakonnapõhiselt ning me oleme seekord saanud kokku meeskonna, mis on ühtlaselt tugev kõigis kolmes maakonnas.
Sotsid on endale seadnud eesmärgiks saada siit ringkonnast kaks mandaati ja selle nimel tööd teeme. Eesmärk on päris kõrge ja seoses ühe ringkonnamandaadi kadumisega siit piirkonnast ka väga keeruline, kuid tegutseme. Arvestades aga võimalust, et sotsiaaldemokraadid püüavad järgmises riigikogus ca 20 kohta, on kahe sotsist saadiku jõudmine riigikokku siit ringkonnast üsna reaalne, kuna nii allakirjutanu kui Kalev Kotkas paiknevad erakonna üldnimekirja esikümnes.
Allikas: Meie Maa
Sven Mikser: sotsiaaldemokraatidest saab Eesti poliitika põhitegija
17. jaanuar 2011
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser kinnitas eile Tallinnas rahvusraamatukogus erakonna valimiskogul, et sotsiaaldemokraatidest saab Eesti poliitika põhitegija, kes suudab anda ühiskonnale uue arengu.
Erakonna tunnuslause „uus algus“ markeerib Mikseri sõnul nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uuenemist, värskeid tulijaid, uuenenud juhtkonda kui ka üllatavaid kandidaate.
„Aga eelkõige tähistab ta seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kohus on kasvada, areneda ja saada Eesti poliitika põhitegijaks. Ja seda mitte seetõttu, et meie vajame võimu, vaid sellepärast, et Eesti vajab rohkem sotsiaaldemokraatiat. Eesti hangunud poliitiline mõte vajab restarti.
Eesti kinni jooksvad primitiivsed majanduslahendused vajavad värske pilguga üle vaatamist,“ rääkis Mikser. „Olles elanud läbi iseseisvusaja suurima majanduslanguse peame ka oma tõekspidamised ja dogmad üle vaatama ja tegema enda sees ja oma mõttemaailmas uue alguse.“
Mikseri kinnitusel vajab Eesti uut algust ka selles osas, mis puudutab kodaniku ja riigi kahekõnet, millest tänase valitsuse võimuajal on saanud pigem riigi ülbitsev monoloog.
Allikas: Meie Maa
Mikser näeb koostöövõimalust Keskerakonnaga
16. jaanuar 2011
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser pole Keskerakonda koostööpartnerina maha kandud, kuid koostöö hädavajalikuks eelduseks on keskpartei puhastumine.
“Ma tahaksin loota, et see hiljutine raputus lõi ehk ka Keskerakonnas õhu liikuma. Kinnitan, et sotsiaaldemokraatlik erakond on valmis otsima koostööd uueneva, oma siseprobleeme lahendada suutva Keskerakonnaga,” sõnas Mikser sotside valimiskogul.
“See on vajalik, et tuua see oluline erakond ja tema valijad, sealhulgas oluline osa vene emakeelega valijaist, isolatsioonist välja ja anda nende häältele tegelik väljund ka riigi asjade otsustamisel,” põhjendas sotside juht.
Mikser kinnitas parteikaaslastele, et tema juhtimisel saavad sotsiaaldemokraatidest Eesti poliitika põhitegijad, kes suudavad anda ühiskonnale uue arengu.
“Eesti hangunud poliitiline mõte vajab restarti. Eesti kinni jooksvad primitiivsed majanduslahendused vajavad värske pilguga üle vaatamist,” rääkis Mikser. “Olles elanud läbi iseseisvusaja suurima majanduslanguse peame ka oma tõekspidamised ja dogmad üle vaatama ja tegema enda sees ja oma mõttemaailmas uue alguse.”
Poliitilisel olukorral peatunud Mikseri hinnangul on valimiste eel toimumas kõige tõsisem väitlus sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vahel, kes pakuvad kõige sisulisemaid, kuid samas kõige erinevamaid lahendusi. “Me oleme selleks debatiks valmis,” ütles ta.
Sotsid lubavad oma valimisprogrammis astmelise tulumaksu ja kinnisvaramaksu sisseseadmist ja käibemaksuerisuste kehtestamist ravimitele, toidule, kultuuriüritustele. Samuti pooldab SDE täielikku tasuta haridust.
Allikas: ERR Uudised
Sotsid saadavad Viljandisse oma liidri
16. jaanuar 2011
Kui kolme suure parlamendierakonna juhid eelistavad kandideerida Tallinnas või Harjumaal, sest sealsed ringkonnad on suuremad ja võimalik on koguda rohkem hääli, siis sotsiaaldemokraadid saadavad oma juhi valimistulle Viljandi- ja Järvamaal.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber Sven Mikser on siinses piirkonnas kandideerinud mitmetel parlamendivalimistel, algul Keskerakonna ja seejärel sotsiaaldemokraatliku partei esindajana. Mikser teatas kohe pärast seda, kui oli sügisel valitud erakonna juhiks, et jätkab kandideerimist siinses piirkonnas, et valijad saaksid tema tööle hinnangu anda.
Mikseri järel on kohalikus nimekirjas Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt. Riiklikus nimistus on ta 46. positsioonil. Kohalikus tabelis kolmas on Jaanus Marrandi (riiklikus nimekirjas 11) ning neljas Viljandi volikogu liige ja europarlamendi liikme Ivari Padari nõunik Randel Länts (14).
Viiendal positsioonil on Järvamaa ettevõtja Kulno Klein. Et sotsiaaldemokraadid on üleriiklikus nimistus ära kinnitanud vaid esimesed 50 inimest, pole Kleini koht nn suures nimekirjas teada. Kuues on kunstnik Anu Raud (29), seitsmes Väätsa kooli õpetaja Marge Kannel, kaheksas Tere piimatööstuse Viljandi tootmisüksuse juht Jaan Kree, üheksas Võhma kooli õpetaja Luule Tiirmaa ning kümnes Euroopa Liidu eriesindaja nõunik Gruusias Kaupo Känd.
Viljandlastest mahub partei nimekirja tippu ka linnavolikogu liige Jaak Allik. Viiendale kohale seatud veteranpoliitik kandideerib seekord aga Ida-Virumaal.
Allikas: Sakala
Sven Mikser: inimesed toetavad võimu juures olijaid
15. jaanuar 2011
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikser hinnangul kalduvad pragmaatilised inimesed reeglina toetama erakondi, kes on võimu juures.
«Kui vaadata inimesi, kes on tegevad suurettevõtluses, siis esindavad neile meelepäraseid ideid paremini pigem parempoolsed kui vasakpoolsed erakonnad, » selgitas Mikser. «Potentsiaalsetel rahastajatel on võimuerakondade juurde rohkem asja muresid kurtma ja oma ootustest rääkima.»
Mikseri arvates on ettevõtjate jaoks argumendid nii parempoolsus kui ka võimu juures viibimine ja loomulikult on erakonna jaoks oluline ka see, et ettevõtjad toetaks.
Samas tõstis Mikser esile, et töövõtjatel on poliitika suhtes ühed mured ja ootused, suurettevõtjatel teistsugused ja väikeettevõtjatel kolmandad.
«Aga sotsiaaldemokraatide poliitika ei ole ega hakka ka kunagi olema taotluslikult ettevõtjavaenulik. Otsime kindlasti mõistlikku balanssi,» kinnitas ta.
Küll aga lisas Mikser, et mis puutub töösuhete korraldamisse, siis nemad üritavad eelkõige asuda nõrgema poole esindamisele.
«Usume, et tugevam pool tuleb oma huvide kaitsega ka ise paremini toime,» sõnas ta.
Mikseri sõnul töötavad nad selles suunas, et ka ise vajalikul tasemel kampaaniat teha.
«Tahame seista ka selle eest, et ainult raha ei teeks valimistulemust, vaid et maksaks ka ideed ja põhimõtted,» lisas sotside juht.
Allikas: Postimees
Terk annaks põhjalikuma ja detailsema majandusprogrammi auhinna sotsidele
15. jaanuar 2011
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk annaks kõige põhjalikuma ja detailsema majandusprogrammi auhinna sotsiaaldemokraatidele (SDE). Samas tõdes ta, et sotside maksupoliitika ideed ei ole paremerakondadele tõenäoliselt vastuvõetavad.
Erakond on esitanud küllalt selgelt oma nägemuse olukorrast Eesti majanduses, rahanduses ja vastavates poliitikates ning pakkunud välja üle 40 küllalt konkreetse abinõu, põhjendas Terk Postimehe palvel erakondade valimisprogrammide majandusosa analüüsides. «Propageeritakse proaktiivset majanduspoliitikat, mis on seostatud teiste poliitikatega ja mille prioriteetideks on eksport ja kõrget lisandväärtust andvad töökohad. Tulenevalt sotsiaaldemokraatlikust üldideoloogiast on tähtsa koha peal muidugi ka õiglase palga küsimused, töötuhüvituste problemaatika ja muu sarnane,» märkis Terk.
Terk tunnitas, et lugejal võib tekkida probleem, kui ta hakkab võrdlema sotside majanduspoliitilist lühivisiooni sellele järgneva abinõude loeteluga. Küsimus pole Tergi hinnangul mitte küll otseses vastuolus, aga selles, et ettepanekud ei ole kontsentreeritud visioonis toodud põhieesmärkide (eksport, kõrgema lisaväärtusega töökohad ) saavutamisele, vaid hajuvad ära küllalt suure arvu eesmärkide vahel: regionaalpoliitilised ja klastriloometaotlused (nn vedurettevõtete idee), vanemaealiste toomine tööturule, alustavate ettevõtete kui selliste toetamine jm. «Iseenesest tuleb kõiki neid eesmärke lugeda väärikateks, vahendite nappuse tingimustes on aga raske uskuda, et nad saaksid kõik olla korraga prioriteetsed ja seetõttu kahandab pakutud abinõude suur arv ja mitmekesisus mõnevõrra sotside usutavust just ekspordi ja kõrge lisandväärtuse keskse poliitika potentsiaalsete teostajatena,» ütles Terk.
Selgelt erinev Reformierakonnast ja IRL-ist on Tergi sõnul SDE poolt pakutav eelarve- ja maksupoliitika. Rõhutatakse, et maksupoliitika peaks aitama tasandada majandustsüklite mõju, eelarve peab olema tasakaalus pikema perioodi lõikes, mitte tingimata iga-aastaselt. Toetatakse kapitali maksustamist, automaksu ja progressiivset tulumaksu. «Kõik ideed, mis äärmiselt suure tõenäosusega pole, vähemalt lähitulevikus Eesti parempoolsetele erakondadele vastuvõetavad,» lausus Terk.
Allikas: Postimees