Naiskogu Kadri: iga laps oluline!

31. mai 2011

Homsel lastekaitsepäeval on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naiskogu Kadri liikmed väljas Tallinna, Tartu, Rakvere, Viljandi, Võru ja Valga tänavatel, et pöörata tähelepanu vajadusele toetada senisest enam lapsi ja nende kasvamist.

Tallinna Kadrid suhtlevad inimestega ja tutvustavad oma seisukohti Tallinna loomaaia juures, Rotermani kvartalis ja tööpäeva lõpus ka Vabaduse väljakul. Tartu naiskogu liikmed ja noored sotsiaaldemokraadid joonistavad koos lastega. Rakvere sotsiaaldemokraadid küpsetavad kesklinnas lastele ja nende emadele-isadele pannkooke.

“Oleme seda meelt, et Eesti peretoetuste süsteem vajab kiiresti tõhusamaks muutmist. Vanemahüvitis on pärast lapse sündi abiks ainult esimesed poolteist aastat, edasised toetused on aga kasinad ega pea enam ammu elukalliduse järsu tõusuga sammu,” ütles naiskogu Kadri president Reet Laja.

Riigikogu liikme ja Kadride asepresidendi Heljo Pikhofi sõnul on Eesti suguses vananeva rahvastikuga väikeriigis iga laps ääretult oluline. “Tahame, et pered, aga ka potentsiaalsed lapsevanemad, tunnetaksid, et iga laps on oluline ja oodatud. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et riik peab muutma oma senist kurssi ja pöörama näo laste suunas. Vaid nii on võimalik sündimusse murrangut tuua ja tagada kõigi laste heaolu,” märkis Pikhof.

Täiendav info:

Reet Laja

5182818

Rannar Vassiljev: maamaksu eelnõu tase tekitab piinlikkust

31. mai 2011

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljevi hinnangul on täna riigikogus arutatud koduomanike maamaksust vabastamise eelnõu puhul tegu viletsa seaduseloome ilmeka näitega.

„Eelnõu koos seletuskirjaga pakub emotsionaalset lugemist, kuid jätab vastuseta hulga sisulisi küsimusi,” ütles rahanduskomisjoni kuuluv Vassiljev. „Seaduseloome kvaliteedi huvides tuleb edaspidi eelnõu ning parteipropaganda lahus hoida ning keskenduda asja sisule ja mitte vormile,” soovitas ta selle autoritele Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust.

Vassiljevi kinnitusel pole teada, kuidas välistada fiktiivsete elukohamuutuste lainet ning kuidas need muutused mõjutavad omavalitsuste tulubaasi. Vastust pole ka küsimusele, kuidas kompenseeritakse linnadele ja valdadele saamata jääv tulu, mis rahandusministeeriumi hinnangul ulatub vähemalt 17 miljoni euroni. Samuti näeb eelnõu ette omaniku poolt üürile antud kinnistu maamaksust vabastamise ja ka ärimaa maksuvabastuse, kui sellel asuvasse hoonesse on registreeritud elanik.

„Selles piinlikus loos väärib kiitust rahandusministeerium, kes andis eelnõule sisulise ja parteipoliitikast vaba hinnangu,” lausus Vassiljev.

Eelnõu esimene lugemine jäi täna riigikogu tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Täiendav info:
Rannar Vassiljev
56215610

Jaak Juske: Lasteaedade 78 korda väiksem remondieelarve — valijate tahe?

31. mai 2011

Tallinna lastevanemate õiglustunnet on oluliselt riivanud linna otsus suunata 78 korda alanenud lasteaedade investeeringute suurendamise asemel vähene linna vaba raha üleriigilise telejaama loomiseks.

Tänane Tallinna linnapea on öelnud, et Tallinna TV rahastamine on valijate tahe. Keskerakonna valijate jaoks võibki see nii olla, aga iga oma elanikest lugupidav omavalitsus täidab esmalt talle seadusega pandud kohustused ja alles siis võib lubada võimaluse korral endale uusi kalleid projekte. Lasteaiakohtade tagamine ja lasteaedade ülalpidamine on ühemõtteliselt kohaliku omavalitsuse ülesanne. Üleriigilise telejaama loomine seda aga ei ole.

Täna on Tallinnas lasteaiajärjekorras ikka veel ligi 500 last. Tõsi, viimase kolme aasta jooksul on lasteaiakohtade arv tublisti tõusnud. Rahastamine aga märgatavalt vähenenud. Lasteaedade tegevuskulud moodustavad küll jätkuvalt linnaeelarvest väga suure osa (vanas vääringus 730 miljonit krooni), kuid kõnealune eelarverida on 2008. aasta tasemest ikka veel 70 miljoni krooni võrra väiksem. Nii tuleb pealinna lasteaedadel juba kolmandat aastat hakkama saada tõelise kriisieelarvega. Kasvanud hinnad muudavad sel aastal lasteaedade toimetuleku eriti raskeks.

Tallinnal on täna kokku üle 130 lasteaia. Neist sadakond ootab 20 aastat pärast Eesti riigi taastamist jätkuvalt kapitaalremonti. Kui 2007. aastal suutis Tallinn panustada lasteaedade remondiks igati tubli 156 miljonit krooni, siis sel aastal vanas vääringus vaid 2 miljonit krooni. See tähendab, et lasteaedade investeeringute eelarve on vähenenud tervelt 78 korda. Tõsi, sama perioodi jooksul on majanduskriisi ja riigipoolsete kärbete tõttu kukkunud oluliselt ka pealinna eelarve maht, kuid seda vaid natuke üle 15 protsendi.

Loodetud lisaraha paari kuu eest volikogus vastu võetud lisaeelarvega aga tänane linnavõim valmis leidma ei olnud. Tervet Eestit katva Tallinna TV käima lükkamiseks nõudis aga linnavalitsus samal ajal vanas vääringus 30 miljonit krooni eraldamist. Pole siis ime, et linnajuhtide taoline prioriteeide valik tekitas lastevanemate seas suure protestiliikumise. Täna kogutakse allkirju Tallinna TV sulgemist ja vabaneva raha lasteaedadele suunamist käsitleva volikogu otsuse eelnõu algatamiseks.

Kuidas peaks siis kujunema edaspidi Tallinna lasteaedade rahastamine? Kui 2007. aastal sõlmiti Toompeal koalitsioonileping, loodi sotsiaaldemokraatide ettepanekul mitme miljardi kroonine programm „Igale lapsele lasteaiakoht“, mis oleks taganud lasteaedade probleemi tervikliku lahenduse terves riigis. Kahjuks kärbiti ka programm praeguste võimuerakondade poolt 2009. aastal. Kindlasti oleks vajalik riigipoolse toetuse taastamine omavalitsustele laste päevahoiuteenuse korraldamiseks.

Samas eraldab riik järgmise kahe aasta jooksul kuue Tallinna lasteaia remondiks raha saastekvoodi müügist. Kindlasti suudab ka Tallinna eraldada oma eelarvest lasteaedade investeeringuiks oluliselt suurema summa kui 2 miljonit krooni. Täna on see otsus puhtalt poliitilise tahte taga.

Vahetult enne lisaeelarve vastuvõtmist Tallinna volikogus külastasin kõiki Põhja-Tallinna lasteaedasid. Linnaosa 19 lasteaiast on vaid paar kapitaalremondi läbinud Kuigi olin juba tollal kergelt skeptiline linnavalitsuse valmisoleku suhtes suurendada lasteaedade eelarveid, poleks oodanud nii karmi poliitiliste valikute erisust. Ja seda veel taolises kontekstis, mis vastandab omavahel lasteaialaste õppe- ja kasvukeskkonna ning meelelahutusprogrammi.

Kolme lapse isana loodan, et tulevikus ei pea ma hakkama koostama isiklikku eelarvet, millega võtan lapsevanemana kõigele lisaks kohustuse hakata remontima ka linnale kuuluvat vara. Täna tuleb seda paraku teha üha suuremas mahus nii mul kui paljudel teistel pealinna lastevanematel.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/jaak-juske-lasteaedade-78-korda-vaiksem-remondieelarve-valijate-tahe.d?id=46902722

Neeme Suur: Tsentraliseerimine ja pooliklahendused

31. mai 2011

Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Neeme Suur arvustab sotsiaalministeeriumi perearstisüsteemi parandamise kava.

Aprillis valminud riigikontrolli audit perearstiabi korralduse kohta sotsiaalministeeriumile tõenäoliselt suuri üllatusi ei toonud. Audit toob esile vajakajäämisi esma­tasandi arstiabi korralduses. Selgub, et perearstiabi kättesaadavus on vä­henenud ja perearstide arv väheneb veelgi. Analüüs näitas, et isegi kui kõik perearstiõppe läbinud asuvad pe­rearstina tööle, on meil 20 aasta pä­rast 60 perearsti vähem, sest selle aja jooksul jõuab pensioniikka 72% prae­gustest.

Eestis on 803 perearsti nimistut. Peaaegu igas maakonnas on mõni ni­mistu, kuhu ei leita arsti. Linnas ki­puvad nimistud olema liiga suured ja maal liiga väikesed. Maapiirkondades on 78 omavalitsust ja üle 200 küla, kus ei ole ühissõidukiga võimalik ühe päeva jooksul perearsti jutul ära käia. Riigikontroll tõdeb, et perearstiabi süsteem ei motiveeri perearste maale tööle minema, et perearstinduses ei jätku pereõdesid ja kõige lõpuks, et sotsiaalminister ei ole teinud küllalt pingutusi esmatasandi tervishoiu arengukava elluviimiseks.

Üllatusi ei toonud audit seepärast, et suur osa loetletud probleemidest on tõesti kirjeldatud esmatasandi ter­vishoiu arengukavas, mille kinnitas sotsiaalminister 5. veebruaril 2009 ja mis kehtib aastani 2015. Riigikontroll tõdes, et kava elluviimine on kahjuks graafikust mahajäänud, vahe-eesmärkidest paljud saavutamata ja 2015. aasta eesmärgid ei ole senise tempo korral saavutatavad.

Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal ei olegi asi kõige hullem. Kolmes maa­konnas on kõige nooremad perearstid Läänemaal—keskmise vanusega 51 aastat. Saaremaal on keskmine vanus 52 aastat, mis on Eestis keskmine, Hiiu­maal aga 56 aastat, mis on Eesti kõr­geim. Läänemaal on 13 nimistut, Saa­remaal 18 ja Hiiumaal 7, kõik nimis­tud on arstidega kaetud ja vastuvõ­tud korraldatud.

Saaremaal on 18 nimistust kuus üle 2000 isikuga, Läänemaal kaheksa. Lii­ga suure nimistu korral aitab teenin­dust korraldada abiarsti palkamine.

Keeruliseks läheb, kui nimistu on suurel maa-alal laiali. Nii on Lääne­maale iseloomulik, et mitmest väik­semast vallast on moodustatud ühtne teeninduspiirkond ja perearst peab mitut vastuvõtupunkti. Eraldi vastu­võtupunkt nõuab aga ka eraldi õe pal­kamist. Paraku ei suurenda see arsti rahastamist, küll aga vähendab rahas­tamist õe puudumine. Perearsti õe leidmine maakohta on aga sama kee­ruline, kui arsti leidmine. Vormsile on perearst konkursiga leitud, nüüd on küsimus vaid usalduses — kas Vormsi rahvas, kes on end vahepeal Haapsalusse perearsti nimistusse pan­nud, usaldab uut arsti ja registreerib ennast kohalikku nimistusse.

Kokkuvõttes on riigikontrolli järel­dus ühene—perearstisüsteem vajab hoopis suuremat tähelepanu. Perears­tide endi hinnangul on praegu tervis­hoiu korraldus ja rahastamissüsteem eriarstiabi ja haiglate poole kaldu. Tervitatav on sotsiaalministeeriumi valmisolek probleemidega tegelda. Küsimus on aga, kuidas, ja kas paku­tavad lahendused ka loodetud leeven­dust toovad. Praeguste meetmete pa­keti võib kokku võtta nii—tsentrali­seerimine ja poolikud lahendused.

Esmase meetmena nähakse pere­arstiabi korralduse koondamist terviseameti vastutusalasse. Sisulistest lahendustest on kättesaada­vuse osas pakutud riikliku tellimuse tõstmist perearstide koolitamiseks, perearstide teeninduspiirkondade suurendamist ja tegeldakse asendus-arstide süsteemi loomisega. Riigikont­roll tegi ettepaneku stardiabi paketi loomiseks maal praksist alustavaile perearstidele, kuid ministri sõnul va­jab see lahendus poliitilist kokkule­pet.

Ministeeriumi pakutud lahendused tekitavad küsimusi. Esmatasandi ars­tiabi arengukava näeb ette koostöö tõ­hustamist kohalike omavalitsustega. Kas perearstinduse kohaliku korral­damise viimine Pärnusse või Tallin­na peaks soodustama koostööd valda­de ja linnadega? Või pannakse koos­töö korraldamise kohustus maakonna tervisameti spetsialistile?

Koolitustellimuse suurendamine on õige, kuid kui rahastamisskeem liht­salt ei meelita perearste maale, kuhu nad siis tööle suunduvad ja millisele riigile me neid koolitame? Asendus-arstide süsteemi loomine on hädava­jalik, kuid kui terves valdkonnas ars­te ei jagu, kes siis keda asendab?

Kas tsentraliseeritud korraldu­se juures hakkavad asendused toimuma üle riigi? Või pigem tuleks asendamine korraldada maa-konnapõhiselt nii, et asendusarst tun­neb piirkonda ja asendatavat arsti? Kas pakutud teeninduspiirkondade suurendamine tähendab ka vastuvõ­tupunktide vähendamist ja see oma­korda kättesaadavuse vähenemist? Kui vastuvõtupunktid jäävad, siis peab olema piisaval hulgal pereõde­sid ja ka pereõed peavad olema moti­veeritud väikestes kohtades töötama. Praegune rahastamissüsteem aga ei soosi mitme vastuvõtupunkti pida­mist ega mitme pereõe palkamist. 803 perearstist saavad 202 nn kauguse li­satasu. Kahjuks on see summa nii väi­ke, et ei anna sisulist tuge.

Tõenäoliselt tuleks probleemidele läheneda teisest küljest ja vastata kõi­gepealt küsimusele, mis üldse moti­veerib perearsti maal töötama ja arsti perearstina töötama. Kas ei peitu la­hendused hoopis kauguse lisatasu tõst­mises, rahastamise täpsemas vastavu­ses nimistu iseloomule ja perearsti personalile, perearsti kohustuste ja ra­hastamise vastavuses, perearsti staa­tuse tõstmises ja bürokraatia vähen­damises? Esmatasandi arstiabi tervi­kuna on väärt suuremat tähelepanu. Perearstid ise teavad neid lahendusi hästi ja ministeeriumil tasub oma partnereid kuulata. Kui aga sotsiaal­minister noore perearsti stardiabi ta­hab kehtestada, siis usun, et poliitili­sest toetusest tal küll puudust ei tule.

Allikas: Lääne Elu

Sotsiaaldemokraadid: perearstide puudusele tuleb leida tõhus lahendus

30. mai 2011

Sotsiaaldemokraadid esitasid täna arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile, et kuulda, kuidas kavatseb valitsus leevendada üha süvenevat perearstide põuda.

„Perearstiabi kättesaadavus on aasta-aastalt halvenenud, kasvanud on nende patsientide hulk, kes pääsevad arsti vastuvõtule alles 3-4 päeva pärast. Eriti terav on perearstide puudus maal. Lisaks on Eestis üle 200 küla, kus ühistranspordiga pole võimalik ühe päeva jooksul arsti juures käia. Samas on suuremates linnades paljude perearstide nimistud ülepaisutatud,” märkis sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof.

Sotsiaaldemokraadid küsivad muu hulgas Pevkurilt, mida kavatseb sotsiaalministeerium perearstide ja -õdede järelkasvu koolitamiseks ette võtta ja kuidas arste ja õdesid motiveerida, et nad tuleksid ja ka jääksid perearstisüsteemi tööle. Ministril tuleb samuti öelda, miks on takerdunud esmatasandi tervishoiu arengukava elluviimine.

Täiendav info:
Heljo Pikhof:
5119637

Jevgeni Ossinovski: maamaksu filosoofia IRLi esituses

30. mai 2011

Teisipäeval tuleb riigikogus esimesele lugemisele «Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu». Arvestades, et tegu on Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) põhilubadusega, kelle reiting ei ole hetkel just kiita, siis nii kiiret populismiga õlitamist oli muidugi oodata.

Üllatav on aga, et eelnõu seletuskirjas ei tervitanud mind klišeelik ja igav «maamaks kaotatakse üldise maksukoormuse vähendamise eesmärgil», vaid küllalt koomiline filosoofiline arutlus sellest, kuidas maamaks on peaaegu et inimloomuse vastane.

Maamaksu filosoofia

Kindlasti tuleb kiita eelnõu autorit originaalsuse eest. Seadusloomes ei kohta just tihti nii sügavalt filosoofilisi väiteid, nagu järgnev: maamaks ei ole ainult «ebamoraalne», vaid lausa «ühiskondlikult destruktiivse iseloomuga». (Teaduslikkuse tõstmiseks soovitaksin järgmisel korral kasutada «sotsiaalselt destruktiivse karakteriga» – siis ei saaks keegi olukorra katastroofilisust alahinnata.)

Veelgi lõbusam on romantilis-filosoofiline väide, et ehkki «Eesti on koduomanike ühiskond», muudab maamaks «koduomaniku … rentnikuks omal maal». Tõepoolest, alles me vabanesime 700-aastasest orjapõlvest Saksa mõisnikuhärra heaks, kuid taas oleme kõigest rentnikud, kes ei ole oma saatuse peremehed. Ja seda kõike maamaksu tõttu! Ilmselgelt tuleb kaotada see õudus, mis käib risti vastu vaba Eesti inimese loomusega.

Seletuskirja autorile saab ainsana ette heita «kodu» definitsiooni puudumist. Tänu sellele võivad mõned lugejad alahinnata teksti filosoofilist väärtust, arvates ekslikult, et tegemist on gümnaasiumiõpilase esseega. Lisaks on lugejalt ära võetud rõõm nautida lustakat arutlust sellest, milline erinevus on kodu ja maja (ja isamaa-armastuse?) vahel.

Nali naljaks

Lõpetuseks peaksin muutuma tõsiseks ning rääkima sellest, kuidas eelnõu tulemuseks on võimu koondumine kohalikult tasandilt riiklikule. Ja ka sellest, kuidas kohaliku omavalitsuse eelarve kompenseerimiseks peab tõstma muid makse – sel nädalal arutatakse riigikogus näiteks tubakaaktsiisi tõstmist ja erimärgistatud kütuse kasutusala piiramist. Neid ja teisi argumente on aga juba piisavalt ja palju kompetentsemalt esitanud teised, sealhulgas Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg.

Lõpetan isikliku ja poolanekdootliku näitega. Minu vanemad elavad Harku vallas pea hektarisuurusel krundil. Aasta algusest kaotati vallas suure hurraaga maamaks ja tõsteti samas oluliselt lasteaiakoha hinda. Kumbki muutus suurt mõju minu perele ei avaldanud, küll aga Tabasalus 9-korruselise maja korteris elavale noorele perele. Isa ütleb nii: «Mul on häbi vaadata Rimi poes silma korterielanikule, kes maksab oma lapse lasteaiakoha kaudu kinni minu suure maja maamaksu.»

Ootan põnevusega teisipäevast arutelu riigikogus ja Urmas Reinsalu filosoofilisi ditürambe. Teisalt on aga äärmiselt kurb kuulda säärast populismi IRLilt, kes kunagi positsioneeris ennast «mõtleva inimese erakonnana».

Allikas: http://www.postimees.ee/?id=453664

Sotsid: teise ülestõusmispüha muutmisel riigipühaks on jumet

29. mai 2011

Sotsiaaldemokraatide arvates väärib idee muuta ülestõusmispühade teine püha Eestis riigipühaks ja puhkepäevaks kindlasti arutamist.

Riigipühade arv Eestis on üks väiksematest Euroopas, seega omab mõte laiendada see ühe püha võrra alati jumet, märkis SDE esimees Sven Mikser.

Samas ei ole sugugi tõsiseltvõetav argument, et see mõjuks halvasti meie majandusnäitajatele. “Tootlikkuse tõstmise võti on hoopis targemas töös, tööjõu paremas kvaliteedis ja suuremas lisaväärtuses, mitte lisatundides ega selles, kui tööline rohkem ja kiiremini saeb või puurib,” ütles Mikser.

Sotsiaaldemokraadid esitasid juba mitu aastat tagasi seaduseelnõu, mille eesmärgiks on anda inimestele täiendav puhkepäev juurde siis, kui riigipüha langeb nädalalõpu puhkepäevale. Sel juhul loetakse puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev. Kui meie ettepanek oleks leidnud laiemat poliitilist toetust, siis oleks korvatud ka mõnevõrra ebaõiglane olukord, millega on tegemist näiteks sel aastal, kui lausa viis püha langevad nädalavahetusele. (1. jaanuar, 1. mai, 20. august, 24. ja 25. detsember)

Sotsiaaldemokraadid tahtsid oma seadusemuudatusega rõhutada riigipühade tähtsust ning tuua nende tähistamine rahvale tuntavamaks ja lähemale.

“Muudatus ühtlustab tööpäevade arvu aastas, täiendavatel vabadel päevadel on rohkem võimalusi perega tegelemiseks ja sportimiseks. Kindlasti vähendaks see muudatus inimeste stressi ja mõjuks positiivselt rahva tervisele,” seisis seaduseelnõu seletuskirjas.

Samadele mõtetele on põhjust igati ka täna alla kirjutada.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sotsid-teise-ulestousmispuha-muutmisel-riigipuhaks-on-jumet.d?id=46796456

Nestor: alkoholireklaami mõistlik piiramine annab parema tulemuse, kui ärakeelamine

28. mai 2011

Vastupidiselt Keskerakonnale ei toeta samuti opositsioonis oleva Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Eiki Nestor alkoholireklaami keelustamist, kuid tubakapakkidele õõvastavate piltide trükkimist ta pooldab.

„Mõistlik piiramine annab parema tulemuse, kui ärakeelamine,“ ütles Nestor Kuku raadio saates „Keskpäevatund“.

Ta rääkis, et mujal maailmas on kõige levinum alkoholimüügi piiramise viis selle tootegrupi müük muudest kaupadest eraldi pinnal, et koos esmatarbekaupadega ei satuks ostukorvi ka alkohol.

Saates kõnelenud ajakirjanik Ainar Ruussaar kõneles, et riikides, kus pühapäeval on alkoholimüük keelatud, ostetakse laupäeval kolm pudelit viina ja juuakse kõik ära. Samas näitavad uuringud, et kui alkoholimüük toimub piiranguta, siis ostetakse laupäeval üks ja pühapäeval teine pudel, mitte korraga kolm.

Ajakirjanik Priit Hõbemägi rääkis kultuuriministeeriumi väitest, et kui alkoholireklaami näitamine televisioonis ära keelatakse, siis need reklaamid viiakse teiste riikide kanalitesse, mida Eesti elanikud samuti vaatavad.

Ruussaar märkis, et spordiülekannete puhul on sageli nende edastamise tingimuseks sponsorreklaami näitamine. Reklaami ärakeelamine seaks ohtu ülekannete toimumise, sest sageli toetavad suuri spordivõistlusi just suured alkoholitootjad.

Tubakareklaami karmistamist Nestor pooldab

Suitsumehena tunnistas Nestor saates, et seevastu tubakapakkidel hoiatavate siltide asendamist hirmutavate piltidega ta hoopis pooldab. Iseküsimus on tema sõnul aga see, kas see pilt ikka kohutab noori või muudab hoopis suitsetamise nende jaoks atraktiivseks.

Hõbemägi meenutas, et ta on reklaamiseaduse koostamise osalisena näinud ka tubakatööstuse mõju seadusloomele. „Need rahalised võimalused, mis nende inimeste käsutuses on, olid fantastilised,“ võttis ta selle kokku. „Need rahad, mida me ei näe, on niivõrd suured.“

Ka Ruussaar tunnistas, et lobbytöö on väga peen töö. Näiteks tõi ta uuringu, mis tõestas, et Taanis kasvas ülemiste hingamisteede haigustesse nakatumine pärast siseruumides suitsetamise keelustamist sellepärast, et inimesed olid sunnitud õues suitsetama.

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsioon andis esmaspäeval riigikogu menetlusse eelnõu, mis keelaks tulevast aastast alkohoolsete jookide reklaamimise nii televisioonis, raadios kui välimeedias. Keskerakond soovib alkoholireklaami keelamisega kaitsta eeskätt lapsi ja noori ning vähendada nende alkoholitarbimist.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nestor-alkoholireklaami-moistlik-piiramine-annab-parema-tulemuse-kui-arakeelamine.d?id=46803744

Sven Mikser: kohalike valimiste teemaks kerkib demograafiline trend

27. mai 2011

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Sven Mikser ütles Jõgevamaa visiidi ajal maakonnalehele antud intervjuus, et järgmiste kohalike omavalitsuste valimisel kujuneb kindlasti üheks teemaks demograafiline trend.

“Just see, kuidas hoida Eesti inimesi Eestis ning kuidas pakkuda neile siin võimalust areneda, ennast teostada ja oma lapsi kasvatada, on põhiküsimus nii kohalikel valimistel kui ka järgmistel Riigikogu valimistel,” tõdes ta.

Rahvaloendus saab olema tõsine häirekell

Tema sõnul saab üks tõsine häirekell olema rahvaloendus, mis meil üle pika aja taas tuleb. “Rahvaloendus võib meile tõeliselt külma dušši anda,” märkis ta.

Mikseri sõnul oleme viimasel ajal rõõmustanud positiivse iibe üle ehk sündide arv ületab meil poole tosinaga aastas surmade arvu. “Kui väljaränne on tuhandetes, siis on see pidu katku ajal,” nentis ta.

Mikseri kinnitusel räägitakse pidevalt töökohtade loomisest ja tööandja sõbralikust majandus- ja maksukeskkonnast. “Ometi luukase töökohad, mis annavad leiba nendele Eesti peredele, kes on sunnitud siit lahkuma, hoopis Soomes või ka mujal Põhjamaades. Peaksime endale esitama küsimuse, kuidas see niimoodi on, st kuidas inimesed, kes Eestis on vahetöö tlikud ning pole kuigi konkurentsivõimelised, muutuvad pooleteisetunnise merereisiga nii tootlikuks, et suudavad oma perele leiva lauale tuua,” küsis Mikser. Tema hinnangul pole veel hilja korrektiive teha, kuid sellega tuleks kohe algust teha.

Jõgevamaal esinduslik delegatsioon

“Teatud osa Eestist on jäämas elaniketa. Küsimus pole selles, kas on võimalik elada ja kas teenused on kättesaadavad, elanikke lihtsalt polegi enam,” tunnistas Mikser. Tema sõnul peab elu olema elamisväärne ka väljaspool suurlinnu.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed on 25. ja 26. mail Jõgevamaal, kohtudes kahe päeva jooksul kohalike omavalitsusjuhtide, ettevõtjate, haridus, kultuuri-ja sotsiaaltöötajatega. Sotsiaaldemokraadid külastavad Põltsamaa linna ja valda, Pajusi valda, Jõgevat, Mustveed, Palamuse valdaja Saare valda ning tutvuvad sealsete asutuste ja firmadega. Väljasõidu Jõgevamaale teevad kaasa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja fraktsiooni esimees Sven, Mikser, erakonna aseesimehed Urve Palo, Indrek Saar, PeeterKreitzberg ja Karel Rüütli, erakonna peasekretär ja riigikogu maaelukomisjoni esimees KalviKõva, fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor, Helmen Kütt, Jaan Õunapuu, Jaak Allik, KajarLember, Jevgeni Ossinovski ja Rannar Vassiljev.

Allikas: Vooremaa

Marianne Mikko: kaitseküsimustesse tuleb tuua rohkem Euroopa mõõdet

27. mai 2011

Sotsiaaldemokraadist riigikaitsekomisjoni liige Marianne Mikko kinnitas täna ligi 70-le ohvitserile esinedes, et Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikas on NATO kõrval vajalik enam panustada Euroopa Liidule.

Mikko kohtus 27. mail BALTDEFCOLi vanemstaabiohvitseride kursusel (Joint Command and General Staff Course) õppivate ohvitseridega ja pidas neile ettekande tsiviil-militaarkoostööst ning Riigikogu rollist tsiviiljuhtimises.

“Kaitseküsimustes võiks Euroopa mõõdet rohkem olla, “ ütles Mikko ohvitseridele. “Kolm Balti riiki peaksid olema aktiivsemad ja nähtavamad Euroopa kaitsevõime arendamisel.”  Lissaboni leppega laienes Euroopa Liidu liikmesriikide tihedam koostöö ka kaitsepoliitikale, mida tuleb senisest paremini ära kasutada, märkis Mikko.

Enam kui kümnest riigist pärit  kolledži õppurid külastasid oma õppereisil Eesti, Läti ja Leedu pealinnu. Ringreisi eesmärgiks on tutvudstada ohvitseridele Balti riikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, kaitsevägede ülesehitusest ja kaitseplaneerimisest.

Täiendav info:
Marianne Mikko
56463614