Jaak Allik: Kuldse Maski lavastusi peab vaatama minema
31. oktoober 2011
Seitsmendat korda võib festivalil Kuldne Mask Eestis näha vene teatrikunsti tipplavastusi.
Teatavasti on Kuldne Mask Venemaa iga-aastane ja üha esinduslikumalt korraldatud sisemaine festival, mille tulemusena jagatakse aprillis Venemaa teatrikunsti aastaauhinnad.
Tekkinud traditsiooni kohaselt võib mõningaid nominente ja laureaate näha sügiseti ka Tallinnas ja Riias. Parimate siia toomine-meelitamine pole kerge töö. Kellele ei klapi meie lavade tehnilised tingimused, kellele aeg, kes on aga luga kallis. Seitse on aga tõesti ilmselt õnnenumber. Festivali korraldajat Svetlana Janfšekit võib sel aastal õnnitleda – tal on läinud korda Tallinna tuua mitmed tõepoolest väga huvitavad lavastused. Kaks neist on seotud vene klassika erakordselt julgete ja nüüdisaegsete tõlgendustega.
Aleksandr Ostrovski dramaturgia on Eesti lavadel enamasti läbi kukkunud – niivõrd olustikuline tunnukse see vene XIX sajandi kaupmeeste elu kujutav näitekirjanik olevat. Seda üllatavam on 5. ja 6. novembril nukuteatris mängitav Oleg Tabakovi stuudioteatri etendus ,,Hundid ja lambad” Konstantin Bogomolovi lavastuses. See 36-aastane ningkahekordse kõrgharidusega (filoloogia ja režii) noormees on viimastel aastatel Moskva lavalaudadel ühe enam kõmu tekitanud. ,,Huntide ja lammaste” tegevus on toodud nüüdisaegsesse diktatuuririiki, kus kõlavad saksa šlaagrid ning tegutsevad Peterburist kohale sõitnud KGB-like maneeridega marodöörid. Stiilses puna mustvalges kujunduses leiavad aset naturalistlikud stseenid, millest Ostrovski -aegses teatris undki näha ei osatud. Julgemad vene kriitikud on otse välja öelnud, et lavastus hoiatab kod umaise õigeusuga segatud fašismi eest. Lavastuse peaosaline, hiljuti provintsist Moskvasse laekunud Roza Hairullina on aga üks võimsama isikupäraga naisnäitlejaid, keda olen kunagi näinud. Festivali kavas on ka Bogomolovi teine lavastus ,,Wonderland-80″ kus Nõukogude ühiskonna satiiriliseks kujutamiseks on hämmastavalt ühendatud Lewis Carrolli muinasjutud ja meil hästi tuntud Sergei Doviatovi autobiograafiline “Riiklik kaitseala”.
Eesti Päevaleht
Peeter Kreitzberg: haridusministeerium tuleks Tallinnasse tagasi tuua
31. oktoober 2011
Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi arvates tuleks haridusministeerium Tartust Tallinnasse tagasi tuua. Tema sõnul tooks see kokkuhoidu haridussüsteemi.
“Viimastel päevadel on valitsuse esindajad korduvalt esinenud ideega haridusvõrgu korrastamisest, mille tulemusena 220 gümnaasiumi asemel võiks alles jääda 54. Kuigi sellist eesmärki tuleb pidada läbimõtlematuks, toetame koolivõrgu korrastamist vähendamata haridusele juurdepääsu ja jätkates hariduse kvaliteedi parandamist,” ütles Kreitzberg ERR-i uudisteportaalile.Kreitzberg ütles, et sotsid teevad valitsusele ettepaneku alustada vahendite kokkuhoidu haridus- ja teadusministeeriumi Tartu ja Tallinna struktuuride liitmisega ning ministeeriumi tagasikolimisega Tallinnasse. “Praegune olukord raiskab miljonitesse ulatuvaid summasid riigi ja omavalitsuste raha, mida oleks otstarbekam kasutada tegelike hariduskulude katteks,” lausus ta.Asso Ladva haridus- ja teadusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonnast ütles ERR-i uudisteportaalile, et tõenäoliselt ministeeriumi kolimine kokkuhoidu ei anna. “Kõik analüüsid ja ka igapäevane praktika näitab, et Tartus asuva haridus- ja teadusministeeriumi kulutused ei erine teiste, Tallinnas asuvate ministeeriumide kulutustest,” ütles Ladva.
http://uudised.err.ee/index.php?06237688
Rein Järvelill: Mis on Eesti valik?
31. oktoober 2011
Kuidagi vaikne on… Saksamaa ja Prantsusmaa langetavad rahapoliitilisi otsuseid Brüsselis, aga meie seisukohtadest pole midagi kuulda. Kas euro ja euroala riikide majandus ongi ainult Sarkozy ja Merkel.
Arvan, et see ei tohiks nii olla ja tegelikult polegi. Täna on valida, kas toetada Saksamaa positsiooni või toetada Prantsusmaa seisukohta. Tegemist on väga sisulise vaidlusega, mis määrab euroala tuleviku ja selle, kas euroala väljub kriisist või mitte.
Sakslaste jäigalt senisest rahasüsteemist kinni hoidev positsioon on tegelikult võlakriisi süvendav positsioon. Sama poliitika jätkamine ei võimalda kriisist väljuda, vaid lükkab selle lahendust ainult edasi. Kui jätkata Merkeli pakutud valikuga, läheb see Eesti maksumaksjale lõpuks kalliks maksma ja ei saa teisiti peale krahhi lõppeda, kui esialgu Kreeka lahkumisega eurotsoonist. Hiljem ehk veel mõni riik.
Saksa tee valikuga otsustatakse jätkata senise neoliberaalse rahapoliitikaga, mis on viinud maailmamajanduse kriisi ning kutsunud esile 99% ilmajäetute liikumise “Okupeerige Wall Street”. Ehk teisisõnu on andnud selline rahapoliitika Euroopas võimu valitsustelt pankadele ning pannud riikide kodanikud süsteemi vigu kinni maksma. Pankadele kasum, rahvale kahjumi katmine.
Prantslased on olnud võimelised avaramalt mõtlema ja on pakkunud lahenduse, mis võib aidata võlakriisist üle saada. Sarkozy pakutu on samm õiges suunas. Euroala valitsused peavad rahatrüki oma kontrolli alla tagasi võtma ja kui esialgu kõike ei saa siis vähemalt osaliselt. Prantslaste plaanil on jumet. Sellest võib isegi midagi välja tulla, vähemalt on eeldusi probleemi lahendamiseks. Loomulikult võib iga plaani detailide ja piirangutega tuksi keerata.
Milles peitub siis Prantsuse plaani võlu. Tundub, et prantslaste plaan lähtub natuke modernsest monetaarteooriast. Nimelt võtab nende plaani kohaselt valitsus endale tagasi raha emissiooni õiguse, mis tähendab, et valitsustel ei saa enam raha otsa ja sellega on võlakriis päevapealt likvideeritud.
Sellisel moel on tegutsenud näiteks Jaapan ja USA. Eesti jaoks tähendab see seda, et meie antud garantii ei realiseeru kunagi, sest EFSF muutub pangaks ning saab Euroopa keskpangast laenu sama mõistlikel tingimustel kui teised kommertspangad ning saab seda raha edasi laenata vajalike kokkulepete alusel hätta sattunud riikidele.
Prantsuse välja pakutud tee on küll väga keeruline ja pikk tee lihtsa lahenduseni, kuid parem siis juba nii keerukalt, kui et jätkata saksa mudeliga, mis viib euroala majanduse stagnatsiooni ning inimesed töötuks ja tänavale protestima.
Lihtne lahendus on muidugi muuta Euroopa Keskpanga regulatsioone ning tuua riikide valitsused rahaturult ära. Euroopa Keskpangal peab olema õigus laenata otse euroala valitsustele. Loomulikult peab selleks karmid reeglid kehtestama, kuid see on ainuvõimalik tee euroala võlakriisist jagu saamiseks ilma, et riikide majandusi ei viidaks langusse või stagnatsiooni.
Millise poole valib meie peaminister ja valitsus? Arvatavasti minnakse Saksamaa selja taha. See aga tähendab lahenduse edasilükkamist ja läheks ilmselt Eesti maksumaksjale kalliks maksma, nii umbes 2 miljardit eurot.
Tegelikult tahaks nii olulises küsimuses märgatavalt suuremat debatti näha. Brüsselis otsustatakse meie tulevikku rohkem, kui euroalaga liitumisel. Kui euroalaga liitumisel vahetasime lihtsalt oma jäigalt fikseeritud krooni (sisuliselt ju euro) päriseuro vastu siis nüüd on küsimus, kas jätkame senise rahapoliitikaga või muutub see oluliselt. Mõlemal juhul on oodata olulisi muudatusi euroala majandus- ja sotsiaalelus.
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=45089
Eiki Nestor: maavalitsused peaksid saama tugevama rolli
28. oktoober 2011
Täna toimus Tamsalus, pisikeses Vajangu põhikoolis, väitlus, kus Riigikogu liikmed Igar Gräzin, Aivar Riisalu, Marko Pomerants ja Eiki Nestor väitlesid kahel etteantud teemal. Vastakuti läksid kaks osalejat, kellest üks kaitses poolt ning teine vastuargumente. IRLi poliitik Marko Pomerants ja Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor said teemaks “kas haldusreformi on vaja”.
Marko Pomerants: “haldusreformi ei ole vaja”
“Vabatahtlik liitumine on olnud võimalik, seda on mõned ka kasutanud, aga miks ei ole see populaarsem? Järelikult ei ole liitumistest suurt kasu olnud,” alustas Pomerants.
Kohalik omavalitsus on Pomerantsi sõnul kohaliku demokraatia nähtus, kus otsustajateks ongi need, kes seal kohas elavad. “Milliste teenustega ei saa omavalitsused hakkama?” küsis Pomerants lisaks.
“Analüüse on küll väidetavalt palju tehtud, aga kus need on? Mida me neist õppida saame? Kas keegi on neid uurinud? Lähiriikides on haldusreforme küll tehtud, aga seda eelkõige raviteenuse tõhustamise eesmärgil,” väidab Pomerants.
Pomerants rõhutas lõpuks, et omavalitsused peavad olema mõistlike suurustega, et ametnik jõuaks inimesteni ja teaks nende probleeme
Eiki Nestor: “haldusreformi on vaja”
Esmalt pöördus Nestor eelmise väitluspaari poole ja ütles, et neil Markoga amatöörnäitlejatena on keeruline esineda pärast rahvakunstnikke, aga ütles ka seda, et tema roll on väitluses kõige parem, sest ta räägib tõesti seda, millesse usub.
Nestorile meenus esmalt seik: “Mina olen Emmaste maksumaksja ja ma mäletan seda kui vallavolikogu tegi aastaid tagasi ettepaneku Leisi vallale (Emmaste Hiiumaal, Leisi Saaremaal) liitumiseks. See oli 1. aprillil, saarlased vist ei saanud naljast aru, vastust pole siiani saabunud.”
“Haldusreform on oluline nii Emmaste kui ka teiste omavalitsuste inimestele, sest siis on täpselt teada millisele uksele peab koputama ja kes mida otsustab. Kokku peab leppima, mida tehakse riigi tasandil ja mida omavalitsuse tasandil, aga vaja oleks veel ühte tugevat, maakonna tasandit. Ei saa vald otsustatud kas kool sulgeda, ei ole õiglaseks hindajaks ka riik, seda peaks tegema maakond eesotsas maavanemaga,” rääkis Nestor. Viimase roll on mehe sõnul praegu segane. Nestori arvates ei saaks otsuseid vastu võtta ka Kohalike Omavalitsuste Liit, mis igas maakonnas tegutseb, sest ka seal on keeruline kokkuleppeid teha.
“Kujutage ette, et kümnest koolist on tarvis sulgeda 8, kes tahaks olla see vallavanem, kes naaseb koosolekult sõnumiga, et nende kool suletakse,” näitlikustas Nestor.
Peale kooli on sarnaseid kohti veel, kus otsustamise saaks anda maavalitsuste kätte, näitena tõi Nestor planeerimise, transpordi, tervishoiu ja halduse.
“Praegu on nii, et õpetajatele, kes Toompeal streikisid, öeldakse, et tuleb teha koolireform. Siis öeldakse, et koolireformi saab teha siis kui on tehtud haldusreform, aga need, kes koolireformi tahavad ei taha jälle haldusreformist kuuldagi,” lõpetas Nestor.
http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/tamsalu/elu/eiki-nestor-maavalitsused-peaksid-saama-tugevama-rolli.d?id=60618325
Jarno Laur: Õpetamine – tänuväärne töö
28. oktoober 2011
Oktoober algab õpetajate päevaga, mis on tavakohaselt hea ajend mõelda õpetajale – tema staatusele, väärtustatusele, muredele ja rõõmudele.
Natuke saavad õpetaja elust aimu need noored, kes sel päeval oma juhendajatega kohad vahetavad ja ühel päeval aastas saavad ise tahvli ees tundi anda. Loodetavasti aitab see kogemus mõnegi konflikti, mida õppijate ja õpetajate vahel ikka ette tuleb, eos välistada.
Paraku tunduvad peaaegu lahendamatud aga vastuolud õpetajate palganõudmiste ja riigi rahapoliitika kujundajate vahel. Tänast seisu iseloomustas ehk kõige kujundlikumalt endine haridusminister Peeter Kreitzberg: “Naljaga pooleks võib öelda, et on inimesed, kes saavad lilli, ja inimesed, kes saavad lilli ja raha, ning inimesed, kes saavad ainult raha. Õpetajad on meie ühiskonnas need, kes saavad ainult lilli”.
Hea õpetaja on maa sool, seda teame kõik. Riigieelarve on vaatamata paranenud majandusnäitajatele endiselt defitsiidis, seda teame ka kõik. Seetõttu oli nurjumisele määratud ka õpetajate ametiühingute katse valitsusega palgatõusus kokku leppida. Pean palgatõusu nõudmist iseenesest õigustatuks, kuid viisi, mida selle saavutamiseks soovitas haridusminister Aaviksoo, teostamatuks. Jah, õpilaste arv Eestis väheneb, seda seetõttu, et kooli lõpetavad suured aastakäigud ning gümnaasiumiaste kuivab järgmiseks kümnendiks kaunikesti kokku. Jah, koolivõrk on gümnaasiumiastmes ülepaisutatud. Loogiline järeldus, et parema hariduse andmiseks tuleks raha, õpilased ja õpetajad kontsentreerida vähemasse arvu koolidesse, maksta rohkem palka väiksemale arvule õpetajatest. Kuid kuidas saab koolivõrgu ümberkorraldustega leida raha õpetajate palgatõusuks Väätsal, kus „koolivõrgu” moodustab üks põhikool?!
Seega jääb meie mureks hoida oma kool võimalikult tugevana ehk evida häid õpetajaid, head õpikeskkonda ning võimalikult suurt õpilaskonda. Nii suudame riigi pearahadega vähemalt hoida õpetajate palgataset. See on ka põhjus, miks vallavalitsus otsustas tasuda Türi valla elanikest õpilaste, keda meie koolis käib seitse, õpilastranspordi kulud. Nii tagame oma kooli jätkusuutlikkuse, mis tähendab lisaks suuremale õpilaste arvule ka märkimisväärset riigi rahastust.
Oktoober on ka elukestva õppe kuu. Kui mullu sai Väätsa lasteaed Täiskasvanud Õppija Nädala raames tunnustatud kui Järvamaa koolitussõbralikum asutus ning vald kui koolitussõbralikum omavalitsus Järvamaal, siis selgi aastal on kategooria, kus Väätsa tipus. On põhjust õnnitleda Riina Annust, kes pälvis Järvamaa aasta koolitaja 2011 tunnustava nimetuse. On hea meel, et sel aastal oli austust väärivate Järvamaa hariduspreemiate nominentide hulgas kaks väätsakat – Marina Aben ning Evelin Puntso. Soovin mõlemale nominendile indu jätkata pühendunud tegutsemist hariduspõllul.
Lõpetuseks aga ka mõnest maisemast asjast. Vallavalitsuse poole pöörduvad paljud elanikud, kes soovivad täiendada tänavavalgustust. Soovitakse lisada valgusteid mitmele poole: Järve, Uue ja Ülejõe tänavale ning Rooveresse. Ilmselt ei ole see nimekiri täielik ja vajadus parema valgustuse järele on mujalgi. Oleme olnud sunnitud taotlustele eitavalt vastama, sest uute valgustite paigaldamine ning kaasnev lisakulu pole vallale praegu taskukohane. Paluks siiski kõigil teada anda, mida selles vallas parandada. Ka need, kelle taotlus on saanud eitava vastuse, ei peaks meelt heitma, sest oleme ettepanekud talletanud ning kasutame paranduste planeerimisel alusmaterjalina. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistamas ette projekti, kus uuendusmeelsemad omavalitsused (hea meel, et ka Väätsa nende hulka on arvatud) võivad saada eraldi toetust tänavavalgustuse ökonoomsemaks muutmiseks. Kui meil õnnestub oma investeeringud toetusmeetmesse saada, tekib reaalne võimalus olukorda parandada ja tänavad sama või väiksema raha eest valgemaks muuta. Seniks soovin mõistmist ja kannatust.
http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/vaatsa/arvamus/opetamine-tanuvaarne-too.d?id=60608219
Rannar Vassiljev: riigi suhtumine majandusolukorda tundub skisofreenilisena
27. oktoober 2011
Koalitsioonierakondade nägemus Eesti majanduse lähitulevikust on üsna vastuoluline. Ühelt poolt on riigikogule antud üle eelarve, mis näeb tulevikus ette stabiilse majanduskasvu, teisalt põhjendab valitsusliit töötukassa kõrget makset vajadusega koguda reserve eesootavaks kriisiks, imestas sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev.
“Tundub justkui skisofreenilise olukorrana,” nentis Vassiljev. “Tegelikult ei taha valitsus töötuskindlustusmakset vähendada, kuna töötukassa reservid aitavad oluliselt vähendada riigisektori puudujääki, mida üritatakse mahutada kolme protsendi piiresse SKPst,” leidis Vassiljev.
Sotsiaaldemokraadid ei pea tema sõnul põhimõtteliselt õigeks töötukassa reservidega riigieelarve puudujäägi kompenseerimist. “Töötukassa peaks oma ülesehituse loogikast tulenevalt olema headel aegadel ülejäägis, mille arvelt finantseeritakse suuremas mahus väljamakseid töötutele siis, kui majandus on languses. Meil kipub minema vastupidiselt,” kritiseeris Vassiljev.
“Täiesti vastuvõetamatu on ka valitsuse plaan võtta töötukassa reservid riigikassa kasutusse ja seda hoolimata nii töötukassa enda kui tööandjate ja töövõtjate vastuseisule,” teatas Vassiljev.
“Mis puutub töötukassa maksete vähendamisse, siis peaks valitsus otsustama, kas nad näevad majanduse lähitulevikku endiselt nii positiivselt nagu 2012. aasta riigieelarve eelnõus. Kui vastus on jah, ei ole neil mingit õigustust seista makse vähendamisele vastu. Kui vastus on ei, siis tuleks esitada riigikogule uus ja konservatiivsem eelarve. Kui töötukassa väljamaksed töö kaotanud inimestele ei suurene, pole nii kõrge maksumäär põhjendatud,” leidis Vassiljev.
Ideoloogiliselt tundub tema sõnul tööandjate esindaja ettepanek vähendada kaudseid makse sotsiaaldemokraatidele sümpaatne, kuna see parandab väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste olukorda.
“Samas tuleb tunnistada, et riigi rahakott on üsna õhuke selleks, et lahendada mitmeid kriitilisi probleeme. Olgu näiteks toodud ligi kümme aastat samal tasemel püsinud väike lastetoetus, lasteaiakohtade puudus, õpetajate madal töötasu, kohalike omavalituste rahastamine. Seetõttu on oluline tegeleda maksupoliitikaga komplekselt koos avaliku raha kasutamisega.”
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vassiljev-riigi-suhtumine-majandusolukorda-tundub-skisofreenilisena.d?id=60581259
Sven Mikser: valitsus kulutab Eesti Energia aktsiakapitalile sama palju kui kõigi õpetajate aastapalgale
27. oktoober 2011
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser lausus täna riigieelarve arutelul, et valitsus kulutab Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisele ligilähedaselt sama summa kui aasta jooksul haridustöötajate palkadele.
“Me kindlasti ei saa olla rahul valitsuse sammuga Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisel, samuti mitmete teiste kaheldava sisuga ja kulukate otsustega energiapoliitika vallas,” selgitas Mikser sotside rahulolematust järgmise aasta riigieelarvega.
Mikser juhtis tähelepanu asjaolule, et tegelikult on ka järgmise aasta riigieelarve 2,1 protsendiline defitsiidi number saavutatud ebanormaalsel viisil, kompenseerides riigieelarve defitsiiti sisuliselt töötukassa reservi arvel. “Samuti me ei saa heaks kiita valitsuse otsust võtta haigekassalt ja töötukassalt nende endi tahte vastaselt otsustusõigus oma reservide kasutamise üle,” lausus Mikser.
Lisaks tõi Mikser murekohtadena välja õpetajate palgad, kohalike omavalitsuste rahastamise ja lapsetoetuse tõstmise vajaduse.
Sotsid püüdsid edutult kaitsta töötukassa reserve
27. oktoober 2011
Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond püüdsid riigikogus maha hääletada eelnõu, mis liidaks haige- ja töötukassa reservid riigikassaga. See oli õpetajate palkade kõrval kõige ägedam konflikt eilsel riigieelarve arutusel.
Riigikogu debatt eelarve esimesel lugemisel pakkus terve rea säravaid pärleid. Ühe säravamatest esitas riigikogu liige Urmas Reinsalu (IRL), kes põhjendas kaitsekulude kasvu kahe protsendini SKTst sellega, et vastasel korral veerevad Vene tankid Eestisse.
Tuleva aasta eelarve toob alkoholiaktsiisi kümneprotsendise tõusu (lisaraha kümme miljonit eurot aastas), rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tähendab see, et liitrise napsipudeli hind tõuseb kolm protsenti, õlle hind aga peaaegu ei muutuvat.
Kui õpetajate palk ei tõuse, ootab see riigi peaprokuröri. Tähtis on ka see, et püsima jääb omavalitsuste võlapiirang 60 protsenti eelarve mahust. Varem oli antud lubadus, et suurematel omavalitsustel võib see tõusta saja protsendini eelarvest.
Kõige suurem muudatus on aga see, et valitsus hakkab lähiaastate eelarvepuudujääki katma haige- ja töötukassa reservidega.
«Töötukassa reservide konsolideerimise ettepanek, sellega jääb tagatuks haige- ja töötukassa autonoomsus ülesannetes, mis neile seadusega on püstitatud,» ütles Ligi riigikogus.
«Muudatusest võidavad nii haige- ja töötukassa kui riigi rahandus tervikuna. Väikese riigina on mõistlik riigi reserve hoida koos ning juhtida raha ühiselt.»
Ligi lubas, et sotsiaalfondide kassad hakkavad saama sama intressi, mida teenib riik kassareservilt. «Kassad liites hoiab riik pankadele makstavatelt intressidelt nelja aastaga kokku 24 miljonit eurot ja sellest kümme ainuüksi 2015. aastal,» lausus rahandusminister.
Ligi märkis, et riigil poleks praegu mõistlik laenata. Tema sõnul kasvaks riigivõlg haige- ja töötukassa liitmiseta 2015. aastaks 9,5 protsendini SKTst.
Ligi kinnitas, et peab lugupidamise sotsiaalfondide juhtide vastu taastama, kassade liitmist nimetas ta aga tühiseks asjaks.
«Nii palju lolli juttu nii tühja asja pärast on ikka raske tekitada, nagu on tekitatud, kusjuures kõik need argumendid on ükshaaval ära kukkunud,» lausus Ligi.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles riigikogus, et kümne aastaga on valitsus teinud kolm katset käsi töötuskindlustuse kassasse ajada.
Nestor märkis, et töötukassa on tööandjad ja töövõtjad ühiselt rajanud. Nestor palus eelnõu tagasi lükata. Häältega 25 poolt ja 50 vastu jäi eelnõu menetlusse.
Postimees
Sven Mikser: õpetajate palgatõus ja lastetoetuse suurendamine tuleb teoks teha
26. oktoober 2011
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikser kinnitusel seisavad sotsiaaldemokraadid riigieelarve edasisel menetlemisel ennekõike selle eest, et 2012. aastal tõuseksid õpetajate palgad ja kolmekordistuksid lapsetoetused.
Mikseri sõnul pole sotsiaaldemokraadid valitsuse esitatud eelarveprojektiga rahul, mis vajab otsustavat muutmist.
„Eelarve suurimaks puuduseks on ebaõiged prioriteedid. 1500 õpetajat nõudis siinsamas Lossi platsil õiglast töötasu. Ometi ei näe me, et valitsus oleks nende ootusi tõsiselt võtnud. Hoopis vastupidi,“ ütles Mikser oma kõnes. „Sotsiaaldemokraatide kindel soov on juba tuleval aastal tõsta õpetajate palkasid, mis on poliitilise tahte olemasolul ka võimalik.“
Eelarve teiseks rängaks puuduseks nimetas ta ülimadalaid lastetoetusi. „Aastaid on Eestis ainsaks üha kasvavaks peretoetuseks kõrgepalgalistele lapsevanematele makstav vanemahüvitis, mille ülemmäär on üle 2000 euro. Samas on igale lapsele 19. sünnipäevani ma makstav lastetoetus püsinud juba kümmekond aastat naeruväärse 300 krooni ehk 19 euro juures. Selline proportsioon on Eesti valitsusele tõeliseks häbiplekiks,“ rääkis Mikser.
Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku seda karjuvat ebakõla muuta ja tõsta lastetoetus 60 euroni.
Mikseri sõnul on samas ka selge, et ilma riigieelarve tulude poolt üle vaatamata pole võimalik täita kõiki riigi ees seisvaid kohustusi.
Sotsiaaldemokraadid külastavad Viljandimaad
26. oktoober 2011
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed on 27. ja 28. oktoobril Viljandimaal, et kohtuda seal haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajatega, ettevõtjate ning omavalitsusjuhtidega.
„Peame väga oluliseks otsekontakte ning silmast-silma suhtlemist rahvaga ja seda aastaringselt, mitte ainult valimiste eel,“ ütles Viljandimaalt parlamenti valitud Helmen Kütt.
Sotsiaaldemokraatide visiit algab neljapäeva lõuna ajal Kurla külast, August Rei sünnikohast ja jätkub Pilistveres aruteluga, mida peetakse koos Kõo valla ja Võhma linna elanikega. Seejärel külastavad riigikogu liikmed Viljandi puuetega inimeste koda, Ugala teatrit ja ettevõtet Aken ja Uks. Pärastlõunal toimub Holstre-Pollis kohtumine Viiratsi, Saarepeedi, Paistu ja Pärsti valla juhtidega.
Õhtul peavad sotsiaaldemokraadid kohalike inimestega nõu Soe külamajas Tarvastu vallas ja Tähe peosaalis Viljandis.
Ringsõidu teisel päeval külastavad saadikud Viljandi päästekomandot, Kaitseliidu Sakala malevat, Kultuuriakadeemiat ja Heimtali muuseumi. Kavas on ka kohtumised Viljandi linnapea Loit Kivistiku, Leader-programmi inimestega ja külaskäik AS Tere Viljandi piimatööstusesse.
Väljasõidu Viljandimaale teevad kaasa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser, Helmen Kütt, Indrek Saar, Karel Rüütli, Jaak Allik, Kalev Kotkas, Jaan Õunapuu, Andres Anvelt, Marianne Mikko, Kajar Lember, Rannar Vassiljev ja Neeme Suur. Tegu on juba arvult kaheksanda sotsiaaldemokraatide fraktsiooni maakonnavisiidiga.
Täiendav info:
Helmen Kütt
5114339