Mikser: sotsid ei muutu vene parteiga ühinedes radikaalideks

30. november 2011

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri sõnul ei muuda võimalik Vene Erakonnaga Eestis (VEE) ühinemine sotse kuidagi radikaalsemaks – pigem on kahe erakonna suurem ühisosa sotsiaalpoliitikas.

Nagu märgivad politoloogid, on Vene Erakonna Eestis programmilised seisukohad üsna kaugeleminevad – näiteks viimaste europarlamendi valimiste ajal nõudsid nad, et vene keelel saaks Eestis ametliku staatuse ning ka mittekodanikud saaksid õiguse valida riigikogu ja europarlamenti. Viimase aja teemadest on nad sõdinud vene gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminemise vastu.

Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser rahustas siiski valijaid, et radikaalsuse poolt nende erakond mingil kujul olla ei saa, pigem leitakse kahe partei ühisosa selle pinnalt, kuidas soovitakse lahendada ühiskonna sotsiaalprobleeme.

«Mis puudutab radikalismi, siis me ei ole üheski aspektist radikalismi poolt ega kavatse seda ka tulevikus olla. Aga ma usun, et ka vene erakonnas, kui me nendega koostöövõimalused leiame, on olemas täiesti mõõdukate mõistlike vaadetega inimesi,» leidis ta.

Mikseri sõnul on kindel, et sotsid ei toeta valimisõiguse laiendamist mittekodanikele. «Mis puudutab valimisõigust mittekodanikele, siis kindlasti mitte,» rääkis ta. Tema sõnul on ideaal passijärgne patriotism, mis tähendab, et inimesi ei eristata rahvuse või keele, vaid kodakondsuse alusel.

Küll aga oleks Mikser lahendanud teistmoodi vene gümnaasiumide eesti keelele ülemineku.

«Kindlasti me ei arva, et vene gümnaasiumi reform tuleks ära jätta. Kõik tuleks nii jätta, nagu on aastaid olnud,» rääkis ta.

«Mõistlik oleks olnud alustada altpoolt – hakata juba põhikoolist järk-järgult üle minema sellele, et õpetada osa aineid eesti keeles, ja jõuda loomulikul teel selleni, et gümnaasiumis võiks õppida olulises osas eesti keeles.»

Tema sõnul on võimalik ka praegu sellest ideest tulenevalt avara pilguga ringi vaadata ning olukorda parandada.

Mikser rõhutas, et eile otsustasid VEE ja sotsid alustada üksnes koostööläbirääkimisi. Kas need kasvavad üle ühinemiskõnelusteks, seda näitab aeg.

http://www.postimees.ee/651694/mikser-sotsid-ei-muutu-vene-parteiga-uhinedes-radikaalideks/

Indrek Saar: erakondade rahastamise süsteem on ebaõiglane

29. november 2011

SDE peasekretär Indrek Saar leiab vastuseks Kaarel Tarandi kriitikale erakondade rahastamise kohta, et praeguse rahastamissüsteemi järgi tagab edu ühtedel valimistel automaatselt ka konkurentsieelise järgmisteks valimisteks. Seda aga ei saa kuidagi õiglaseks pidada.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon on tõstatanud väga õige teema, mis puudutab liikmemaksude nappi osakaalu erakondade eelarvetes. Liikmemaksudest kogunev väike summa ei ole kindlasti mitte madalate maksumäärade, vaid väheste maksjate küsimus.

Olen veendunud, et nii nagu reeglina teistes mittetulundusühingutes, on ka erakondades – mida rohkem on kas või sümboolses summas liikmemaksu maksjaid, seda rohkem on ka neid, kes osalevad erakonna otsuste kujundamisel. Seda demokraatlikum ja läbipaistvam on kogu erakonna otsustusprotsess. Kui liikmemaks koguneb põhiliselt väheste valitute panusena, siis võib neil tekkida ka suurem otsustusõigus, aga sel hetkel ei ole erakonnaliikmed enam võrdsed ja demokraatliku organisatsiooni põhialused hakkavad lonkama.

Seepärast on kogu ühiskonna huvides, et erakonnad suudaksid lähiajal laiendada liikmemaksu maksvate inimeste osakaalu oluliselt, kuna vigaselt toimiva sisedemokraatia ja läbipaistmatu eelarvega erakond ei suuda pikemas perspektiivis ka riiki demokraatlikult ja läbipaistvalt juhtida.

Kindlasti on ka praegune riigipoolne erakondade rahastamise süsteem ebaõiglane, kus iga koht riigikogus toob täiendava rahastuse, ilma mingite piiranguteta. Seega edu ühtedel valimistel garanteerib automaatselt ka konkurentsieelise järgmisteks valimisteks, kuna rahalised võimalused on kümnetes kordades suuremad, kui konkurentidel. Seda eriti olukorras, kus valimiskampaaniate mahud on piiramata.

http://www.postimees.ee/651310/indrek-saar-erakondade-rahastamise-susteem-on-ebaoiglane/

Sven Mikser: kohalike ja europarlamendi valimiste vaheline aeg on Ansipile kõige ohtlikum

29. november 2011

Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser lausus, et selle valitsuse püsimisele on kõige ohtlikum aeg kohalike valimiste ja europarlamendi valimiste vaheline aeg, aga sotsiaalne rahulolematus võib Ansipi ka varem kukutada.

Andrus Ansip on viimasel ajal tööandjatega kõvasti tülli läinud. Kuidas teie kõrvaltvaatajana seda olukorda kommenteeriksite?

See on kahetsusväärne. Mulle tundub, et kahekümne aastaga ehitatud kolmepoolse koostöö formaat – tööandjad, töövõtjad ja riik – on natuke allavett minemas. Tundub, et istuv valitsus on võtnud positsiooni, et nemad teavad, mida riigil vaja on ja teised ärgu jonnigu. Kolmepoolse koostöö loogika on, et kõik kolme osapoolt puudutavad teemad räägitakse läbi, olgu siis töötukassa ja haigekassaga või kogu tööseadusandlusega seonduv. Eelistatavaim variant on ühisarvamusele jõudmine, teine, et jõutakse mingi kompromissini, kolmas, et ei saavutata ei üht ega teist ja riik istub ülejäänutele pähe. See pole kindlasti hea ega mõistlik ning pikas plaanis ka mitte jätkusuutlik.

Oskate pakkuda mõnda selgitust, miks on valitsus nii jäik ega ole valmis ühekski kompromissiks?

Mis puudutab eelarvetasakaalu, on valitsusel raamid ees ja kuna mitmes muus olulises küsimuses on valitsuse agenda määratud ideoloogiliste dogmadega, siis leitakse, et see on hea koht, kus on võimalik oma eelarvetasakaalu lähedast seisundit hoida, tehes seda nende samade reservide riigistamise ja töötuskindlustusmakse kaudu, mis Eestis toimib juba tükk aega sisuliselt varjatud tulumaksuna. Kui valitsus vaataks kogu eelarve tulu ja kulu küsimust natuke avaramalt ja paindlikumalt ja otsiks täiendavaid tuluallikaid sealt, kus neid on võimalik võtta, oleks võimalik ka tööandjate ja töövõtjatega kokku leppida. Sotsid on näiteks välja pakkunud, et tulumaksu baasmäära võiks tõsta ühe protsendipunkti võrra ja langetada töötuskindlustusmakset 1,2 protsendi võrra. Valitsus võiks tõsiselt kaaluda ka selliseid alternatiive ja võtta ideoloogilised prillid hetkeks eest ära.

Kas teile tundub, et valitsusel on töötukassa raha nii hädasti vaja, et nad on valmis ka neile väga oluliste tööandjatega tülli minema?

Mul on väga raske end Andrus Ansipi või Jürgen Ligi pähe mõelda. Tundub, et millegipärast nad ei pea väga oluliseks kolmepoolsete läbirääkimiste formaati hoida. Üks kahest – kas on töötukassa ja haigekassa reservide enda kätte saamine sedavõrd tähtis või vastupidi – head suhted tööandjate ja töövõtjatega pole enam nii tähtsad, nagu nad varasematel valitsustel on olnud.

Kuidas sotsid seda pealt vaatavad? Hõõrute heameelest käsi ja itsitate vaikselt?

Oi ei, kindlasti mitte. Kui te vaatate meie ettepanekuid riigieelarve menetlemisel, aga ka kurikuulsa nn kobarseaduse puhul, siis sotsid on ju kõigele oma alternatiivse nägemuse andnud, kuidas võiksid asjad tegelikult olla nii töötuskindlustusmakse kui reservide haldamise puhul.

Kaua Ansip võimul püsib? Pakkuge!

Raske öelda. Seni, kuni koalitsiooni osapooled kumbki sisemiselt koos püsivad – Reformierakond on seesmiselt monoliitsem kui IRL – ja teiseks, seni, kuni see, mida Ansip ja Ligi teevad, on IRLile vastuvõetav. Ma ei usu, et selle valitsuse lagunemine oleks nädalate või kuude küsimus, aga ma ei ole ka päris veendunud, et ta suudab püsida kogu selle valimisperioodi. Poliitilist kalendrit vaadates on kohalike valimiste ja europarlamendi valimiste vahele jääv periood sellel valitsusel väga keeruline üle elada. Aga kui üldine rahulolematus valitsusega kasvab, võib selle eluiga olla ka palju lühem.

Millised arengud on Ansipi võimulpüsimisele kõige ohtlikumad?

Kindlasti see, kui tööpuudus püsib kõrge, kui energiahinnad lõpptarbijatele tõusevad väga järsult ja valitsusel pole kompenseerimismehhanisme pakkuda. Rahulolematust võivad ka teised tegurid põhjustada, sellel valitsusel on mitmeid omavahel kokkuleppimata asju, mida koalitsioonileping ei reageeri, siin võivad tekkida teravad erimeelsused. Näeme, kuidas ka mõnede formaalselt kokku lepitud asjade osas, nagu kõrgharidusreform, on suudetud mõnevõrra tülli minna.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sven-mikser-kohalike-ja-europarlamendi-valimiste-vaheline-aeg-on-ansipile-koige-ohtlikum.d?id=62438036

Preemia tuli Lauristinile ja Paulile täieliku üllatusena

29. november 2011

Nii Marju Lauristin, keda tema kunagisest õpilasest žürii liige Hans H. Luik nimetas Aadu Luukase missioonipreemia kätteandmisel naljatades Tartu Vaimuks ja Eesti Emaks, kui ka Toomas Paul ütlesid, et ei osanud oodata, et nad taolise auhinna peaksid saama.

«Ma olen mõndagi tunnustust oodanud, aga see oli mulle täielik üllatus, sest Eesti tasakaaluka arengu heaks ei ole ma midagi teinud,» kommenteeris Paul.

Tema sõnul on muidugi meeldiv, kui žürii leiab, et kirikul on tänapäeva Eestis mingi tähendus. «Küllap ka on, aga mitte nähtavana, vaid süvakihina,» märkis ta.

Marju Lauristin kiitis omalt poolt lahkunud transiidiärimeest ja metseeni Aadu Luukast, kes jõudis olla üks Ühiskondliku Leppe sihtasutuse alusepanija ja nõukogu esimees. Tänapäeval on see sihtasutus saanud nimeks Eesti Koostöö Kogu.

«Me ei ole jõudnud päriselt kapitalismini, mida meie rahvas vääriks, aga ma arvan, et Aadu Luukas võib olla siin suureks teenäitajaks. Sest kapitalism, mis väärib, et ta on püsiv ja jätkuv, on selline, mis ei hinda ainult materiaalseid varasid, vaid mis ehitab nende abil tegelikult vaimseid varasid ja paremat ühiskonda,» rõhutas Lauristin.

Täna kuulutati Tallinnas toimunud pidulikul tseremoonial välja Aadu Luukase missioonipreemia laureaadid, kelleks on Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ning tuntud mõtleja, ühiskonnategelane ja vaimulik Toomas Paul.

Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni ehk 64 tuhat eurot jagatakse laureaatide vahel võrdselt.

Missioonipreemia 2011 laureaadid valiti viie nominendi hulgast, kelleks on veel Sihtasutus Maarja Küla, Mittetulundusühing Oleviste Hoolekanne ning tuntud vabadusvõitleja, Pirita kloostri vaimulik Vello Salo.

http://www.postimees.ee/651518/preemia-tuli-lauristinile-ja-paulile-taieliku-ullatusena/

Sotsiaaldemokraadid alustavad läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis

29. november 2011

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis otsustasid esmaspäeval, 28. novembril toimunud kohtumisel alustada läbirääkimisi kahe erakonna võimalikest koostöövormidest.

Läbirääkimisteks moodustasid mõlemad erakonnad kolmeliikmelise delegatsiooni. Sotsiaaldemokraatide delegatsioonis on esimees Sven Mikser, peasekretär Indrek Saar ja juhatuse liige Vadim Belobrovtsev. Vene Erakonda esindavad läbirääkimistel esimees Stanislav Tšerepanov, aseesimees Gennadi Afanasjev ja juhatuse liige Oksana Bugajtšuk-Kekelidze.

Läbirääkimiste esimene voor toimub reedel, 2. detsembril kl 12.00 sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ruumides Riigikogus. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretäri Indrek Saare sõnul hakatakse arutama erakondade programmilisi punkte. „Esmaspäeval rääkisime võimalikust koostööst ja jõudsime järelduseni, et meie erakondadel on piisavalt palju kokkupuutepunkte. Samas on olemas rida teemasid, mis vajavad detailsemat arutlemist,“ ütles Saar.

Samal ajal rõhutas ta, et võimalikust erakondades ühinemisest veel juttu ei tule. „Esmalt arutame erinevaid koostöövõimalusi. Kumbki pool ei ole liitumisvarianti välistanud, kuid praegu oleks väga ennatlik sellest rääkida,“ lausus Saar.

Ligi 1300 liikmega Vene Erakond Eestis tegi Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ettepaneku koostööks pärast sotsiaaldemokraatide kodanikunädala algul tehtud pöördumist, milles erakonna juhatus kutsus sotsidega ühinema kõiki demokraatlikke väärtusi hindavaid teistest rahvustest Eesti kodanikke ja nende ühendusi.

Indrek Saar: Valukohtade lahendamine nõuab poliitilist tahet

28. november 2011

Üks selle sügise tõsisemaid poliitlahinguid peeti Toompeal maha novembri keskel, kui 2012. aasta riigieelarve oli riigikogus teisel lugemisel.

Eelarvevaidluste tulipunkti kerkisid õpetajate palgad, mille tõusu eest võitlesid ja võitlevad edasi nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakonna saadikud. Selleks, et õpetajate palgad saaksid uuel aastal kasvada, tuleb täiendavalt leida 34,5 miljonit eurot, mis eelarve 6,5 miljardi euro suuruse üldmahu juures on suhteliselt tagasihoidlik summa.

Sotsiaaldemokraatlik erakond pakkus siin välja igati korrektse katteallika – suurendada kaitsekulusid planeeritust mõõdukamas tempos ja suunata seeläbi vabanev raha ehk 40 miljonit eurot õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks.

Kaitsekulutused ei tohi tõusta õpetajate arvelt

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et tänases keerulises majanduskeskkonnas on kaitse-eelarve 22-protsendiline kasv, mis vanas rahas võrdub miljardi krooniga, selgelt ülepingutatud luksus. Kui valitsus tahab tuleval aastal viia kaitsekulud kahe protsendini SKT-st, siis meie soovime selle numbri tõsta tänaselt 1,75 protsendilt 1,77 protsendini.

Mulle on sügavalt arusaamatu, miks ajal, mil valdav osa riike hoiab oma kaitsekulud senisel tasemel, paisutab Eesti jõuliselt oma kaitse-eelarvet. Tegelikult pole ei valitsus ega ka kaitseministeerium vaevunud avalikkusele selgitama, mida kavatsetakse selle hiigelsummaga korda saata.

Opositsioon uuris seda ka rahanduskomisjoni esimehelt, kes tunnistas pika pinnimise peale, et täiendav raha läheb laskemoona ja erivarustuse ostmiseks ning soomukite ja kasarmute tarbeks. Kinnitan, et sotsiaaldemokraadid austavad Eesti riigi võetud rahvusvahelisi kohustusi, aga müütilise kahe protsendi piiri täitmine on mõistlik lükata aega, kui meie riigieelarve jõuab tasakaalu.

Praegu toimub meeleheitlik kaitsekulude kasvatamine sotsiaalkaitse, õpetajate, kultuuritöötajate ja päästjate arvelt. Koalitsioonipoliitikute soovitus otsida õpetajatele palgaraha koolivõrgu sisemiste ümberkorralduste ehk siis massiliste koondamiste teel, on pedagoogide suhtes topeltküüniline.

Vähemalt samaväärne häbiplekk valitsuse rinnaesisel on 19,2 euro (300 krooni) suurune lastetoetus, mis püsib hinnatõusude kiuste juba kümmekond aastat muutumatuna. Sotsiaaldemokraadid nõuavad lapsetoetuse kolmekordistamist, mis tooks kahe lapsega pere rahakotti kuus juurde 76,7 eurot ja ühe lapsega pere omasse 38,4 eurot.

Nii õpetajate ja kultuuritöötajate töötasu kui ka lapsetoetuste suurendamine olid kirjas meie tuleva aasta eelarvele tehtud terviklikus muudatusettepanekus, mis pakub selget alternatiivi valitsuse lahendusele.

Taotleme tulumaksumäära suurendamist

Meie ettepanek nägi ette ka omavalitsuste tulubaasi suurendamise, tasuta koolitoidu gümnasistidele, tõhusamad õppetoetused üliõpilastele ja tudengite õppelaenude hüvitamise.

Samuti küsis fraktsioon rahalisa päästekomandodele, kiirabile ja lasteaedadele. Novembri lõpu seisuga on selgusetu pea kümne päästekomando edasine saatus, kaasa arvatud mitu Saaremaa oma, mille kohal lasub sulgemisoht.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et nende hädavajalike kulutuste rahastamine kaalub üles paremerakondade kulunud mantra, et tulumaks peab olema madal ja ühetaoline. Seepärast taotleme tulumaksumäära suurendamist ühe protsendi võrra ja 1000 eurot ületavale palgale 26-protsendilise maksumäära kehtestamist. Teisalt taotleme töötuskindlustusmakse vähendamist 1,2% võrra.

Koosmõjus annaks see tulemuse, et kuni 700 eurot teenivate inimeste sissetulekud hoopis kasvavad ja teistele on selle muudatuse mõju marginaalne. Sealjuures tuleb toonitada, et kõik sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud on tehtud täie vastutustundega, st tulud-kulud on tasakaalus ega suurenda riigieelarve puudujääki.

Võimuliidu saadikud võtsid paraku riigikogu saalis üleoleva hoiaku ja hääletasid kõik opositsiooni sisulised parandused maha. Tegelikult on asi valikutes – poliitilise tahte olemasolu korral leiaks raha nii õpetajatele, lastetoetuse tõusuks kui ka mõnegi teise valusa probleemi lahendamiseks või leevendamiseks.

Me ei saa kuidagi leppida ka sellega, et riigikogu on alandatud eelarveraha jagamisel valitsuse kummitempliks. Parlamentaarses riigis peab riigi rahakoti üle otsustama parlament! Seepärast käisime uuesti välja oma ettepanekud, mis kõik teenivad meie inimeste paremat käekäiku ja mitte Eesti kõrget kohta mõnes statistilises edetabelis.

Järgmise aasta eelarve jõuab lõpphääletusele detsembri keskpaigas. Valitsusliidu poliitikutel on veel aega mõelda, milliseid valikuid rahvas seadusandjalt ootab.

http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=28842&sec=0

Sotsid on valmis Vene Erakonda Eestis vastu võtma

25. november 2011

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser ütles, et kuna ka sotside huvi on venekeelse valijaskonna seas oma toetust kasvatada, on igasugused koostöövõimalused Vene Erakonnaga Eestis väga teretulnud, kaasa arvatud erakonna liitumine sotsidega.

“Kindlasti on Vene Erakonnas Eestis selliseid poliitikuid, kes näeksid ennast Eesti poliitikas ka tulevikus ja kui nad otsivad võimalust oma soovi teostada näiteks läbi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, siis me oleme vägagi valmis sellel teemal rääkima,” ütles Mikser ERR-i uudisteportaalile.

Mikser ütles, et delegatsioonide tasemel erakonna liitumisest veel juttu ei ole olnud, kuid ta peab seda tulevikus kindlasti mõeldavaks. “See on mitmemõõtmeline protsess. On soovitav, et Eesti poliitiline maastik tervikuna konsolideeruks ja kui meiega liitub arvestataval hulgal inimesi, kes on ühiskondlikult aktiivsed ja aitavad täita nišši, kus me oleme seni olnud nõrgad, siis on see äärmiselt positiivne,” lausus Mikser.

Mikseri sõnul on sotside eesmärk saavutada venekeelsete valijate hulgas sama suur toetus nagu on eestikeelsete valijate hulgas. “Kui me saaksime mõlemast kogukonnast kätte veerand kuni kolmandiku hääli, siis me võiksime väga julgelt vastu minna järgmistele valimistele ja suuta kõnelda kõigi kodanike huvide eest.”

Mikser lisas, et kuigi Keskerakond on hetkel ülekaalukalt kõige populaarsem erakond venekeelsete valijate seas, on sotside trump see, et poliitilises mõttes ei olda isolatsioonis. “Keskerakond pakub küll võimalust anda kuhugi oma hääl, aga see hääl nende inimeste huvide tegeliku realiseerimise seisukohalt väga palju ei loe. Me tahaksime olla praktiliselt võimelised nende valijate huve ka esindama,” lõpetas Mikser.

Eile õhtul toimunud istungil arutas Vene Erakonna Eestis juhatus hiljutist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üleskutset mitte-eestlastest kodanikele ja otsustas antud initsiatiivi toetada pöördudes avalikult Eesti ühiskonna ja sotsiaaldemokraatide poole. Erakond soovib alustada sotsidega läbirääkimisi erinevateks koostöövõimalusteks, kaasa arvatud liitumine sotsidega.

http://uudised.err.ee/index.php?06239746

Vene Erakond soovib koostööd ja võimalikku ühinemist sotsidega

25. november 2011

Eile õhtul toimunud istungil arutas Vene Erakonna Eestis (VEE) juhatus hiljutist sotsiaaldemokraatide üleskutset mitte-eestlastest kodanikele ja otsustas antud initsiatiivi toetada ja otsida SDE-ga koostööd.

Erakond tegi seetõttu ettepaneku alustada parteidevahelisi konsultatsioone, kus teemaks on kogukondade vastasseisu ületamine ning ühiskonna konsolideerimine, et luua kõikidele Eesti elanikele sõltumata nende rahvusest ja emakeelest paremad võimalused ühiskondlikus ning poliitilises elus osalemiseks.

VEE esimees Stanislav Tšerepanov ütles ERR-i uudisteportaalile, et ei välista ka SDE-ga liitumist, kui mõlemad osapooled sellest huvitatud on. “Eelkõige oleme huvitatud liitlastest, et oma programmi ellu viia.”

“Meil on igati hea meel nii kaaluka võimaliku liitlase ilmumise üle. Seepärast olemegi otsustanud sotsiaaldemokraatide ettepanekule reageerida ja neile koostööd pakkuda.”

http://uudised.err.ee/index.php?06239742

Lauristin: nüüd on meie kord mõelda, mida me saame teha Euroopa heaks

24. november 2011

Need ajad, kus Balti riigid ainult ootasid, mida Euroopast saada, on möödas ning nüüd peaks hoopis mõtlema, mida on meil Euroopale anda, leidis Tartu ülikooli professor Marju Lauristin Balti assamblee 20. aastapäevale pühendatud konverentsil.

“Me võime Euroopale õpetada, kuidas raskustega toime tulla,” ütles Lauristin Delfile.

Tema sõnul arvame me tihti, et ainus asi, millest on abi, on raha. “Aga me näeme just rasketel aegadel, et väga paljuski on tähtis ka tahe, optimism, suutlikkus kiiresti reageerida, olla praktiline ja olla avatud,” loetles Lauristin väärtusi, mida Euroopale õpetada.

Lauristini sõnul võiks aga Eesti omakorda näiteks teenuste kvaliteedi puhul õppida Põhjamaadelt usaldust ja ausust.

http://uudised.err.ee/index.php?06239709

Sven Mikser: tugev Saksamaa on Eestile hea

24. november 2011

Kuna Eestil ja Saksamaal on euroala võlakriisi osas väga sarnased vaated, siis tähendab Saksamaa tugevus antud teema käsitlemisel meile ainult head, leidis riigikogu väliskomisjoni liige ja SDE esimees Sven Mikser.

-Euroopa ajakirjanduses on ringlemas seisukohad, et Saksamaa on muutumas üha domineerivamaks euroala eestkõnelejaks. Kas selle väitega saab nõustuda?

Olen märganud, et Saksamaa kui euroala suurim majandus ja sisuline tugisammas, kelle positsioon rahaliidus on kõige tugevam, ütleb oma seisukohad väga selgelt võlakriisi ja euroala tuleviku osas välja. Sellega, et Saksamaa oleks ainueestkõneleja, ma päris nõus ei ole.

Välja on ju pakutud Saksamaa positsioonidest erinevaid edasimineku viise ja seda nii teiste riikide kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Ei saa öelda, et Saksamaa positsioon oleks see, mis ainukesena määrab edasised arengud.

-Saksamaa on euroala võimsaim majandus ning seega on sakslaste sõnal ootuspäraselt suur kaal. Kas Saksamaa domineerimine eurokriisi lahenduste otsimise juures kujutab endast ohtu, et asjad hakkavad kogu ELis liigselt sakslaste tahte järgi minema?

Mis puudutab näiteks euroala võlakirjadesse, siis Eesti positsioon on olnud Saksamaaga küllaltki sarnane. Eesti kui riik, kellel on väike avaliku sektori võlg, ei peaks vaatama kollektiivse võlakoorma ühtsele jaotumisel üle kogu euroala väga hea pilguga.

Samas alustades Prantsusmaast lõpetades Lõuna-Euroopa riikidega, siis leidub teistsuguseid seisukohti ja praegu on vara öelda, et Saksamaa oma tahtmise täiel määral saaks.

-Eesti peaks ikkagi jälgima eelkõige Saksamaa joont?

Eesti peab jälgima seda, mis on meile kasulik. Võlakriisi küsimuses ja selles, kas raskustesse sattunud riikide võlga kollektiviseerida või mitte, on meil Saksamaaga võrldemisi sarnane positsioon. Siinkohal on meile kasulik, kui Saksamaa on tugev.

Peame leidma endale liitlasi ning erinevates küsimustes võivad need olla erinevad riigid. Me ei pea antud juhul järgima Saksamaa positsiooni selle pärast, et see on Saksamaa positsioon, vaid seetõttu, et tegemist on meie seisukohalt mõistliku lähenemisega.

http://www.epl.ee/news/arvamus/sven-mikser-tugev-saksamaa-on-eestile-hea.d?id=62182184