Eiki Nestor: raha poliitika tegemiseks
30. detsember 2011
Erakondade maailmavaateline arendus jääb alati kängu, kui me neile riigieelarvelise raha kasutuse asjus ettekirjutusi ei tee, kirjutab riigikogu liige Eiki Nestor (SDE).
Muinasjutud on ju ikka ilusad kuulata. Ei ole raske aru saada, kes hea ja kes paha, ning mis kõige tähtsam – kõik need on õnneliku lõpuga. Teadmine, et erakonnad võiksid oma tegemisi rahastada ainuüksi liikmemaksudest, on kindlasti populaarne.
Kahjuks aga ka sama lihtsameelne kui uskuda, et ühte väärtlugemist pakkuvat kultuurilehte saaks välja anda ilma riikliku toetuseta. Sellegipoolest aplodeerivad kõikide erakondade peasekretärid liikmemaksu teema tõstatajatele.
Tuleb alati kasuks, kui keegi erakonna liikmetele nende kohustusi meelde tuletab. Usun ka, et ülalmainitud ettepaneku tegijatel polnud mõttes avardada skeemimeistrite võimalusi. Kahjuks aga tegelikus elus nii see välja näeks.
Tuleb tunnistada, et tõrkevabu reegleid erakondade rahastamises demokraatlikes riikides välja mõeldud pole. Vähem probleeme on olnud maades, kus piiranguid suhteliselt vähe, aga see-eest süsteem läbipaistev.
Nooremad demokraatiad kipuvad rohkem keelama ja reegleid sättima. Seejuures jääb tema kõrgeausus valija kaunis osavõtmatuks, kui keegi neist keeldudest ringiga mööda käib.
Vanades demokraatiates oleks mõeldamatu, et linnapea koos linnavalitsusega üllitab jõuludeks teleklipi. Erakond vahetaks sellise linnapea koos linnavalitsusega järgmisel päeval välja kui maksumaksjate raha raiskaja. Vastasel korral oleks kaotus valimistel möödapääsmatu.
Linnapea jõulukaart sobivas suuruses ja kogustes oleks arusaadav, teleklipp aga mitte. Meie valija poliitika tegemise kultuuri ja kultuuritust sellisel tasemel veel ei hinda ja ehk on veel ka vara seda loota.
Mitmete vanade demokraatiate eeskujul toetatakse ka Eestis erakondi riigieelarvest ja seda juba mitme aasta vältel. Siinkohal oleks paslik küsida, milline oleks poliitika tegemise viis Eestis siis, kui seda kindlasti ebapopulaarset otsust poleks langetatud? Kõiki kohalikke olusid hinnates julgen väita, et ka siis oleks meil kindlasti demokraatlik riigivalitsemine. Ainult et erakondi riigikogus ei oleks mitte neli – mis niigi ebamõistlikult väike arv –, vaid näiteks kaks.
Vabariiklik Erakond ja Demokraatlik Partei ning võite ise arvata, kes oleksid nende liidrid ja millistele valijarühmadele nad toetuksid. Lisaks sellele hulk väikeparteisid, kes valimiskünnist ei ületa, ja maailmavaatelisi liikumisi, kes parema väljundi puudumisel okupeeriks pankadeesist linnaruumi.
Ma ise kuuluks ilmselt viimaste hulka ja protesteeriks seal kaheparteilise riigivalitsemise vastu, kus maailmavaatel ja seda kandvatel inimestel poleks poliitika kujundamisele vähimatki mõju. Selle eest aga kujundaks Eesti poliitikat suurus nimega «raha», seejuures mitte küll maksumaksjate, vaid huvirühmade oma.
Mulle selline poliitika tegemise viis ei meeldi kohe üldse mitte, sest inimese võimalused kujundada poliitikat peavad lähtuma arusaamadest ja tõekspidamistest ehk maailmavaatest, mitte niivõrd rahakoti paksusest. Seejuures pole ma sinisilmne ega usu, et huvirühmade soov poliitilisi otsuseid mõjutada kuskile kaoks, sõltumata sellest, millised need meie erakonnad on.
Tänu sellele aastaid tagasi langetatud otsusele saame rääkida Eestis eelkõige maailmavaatel põhinevast esindusest parlamendis. Kui veidigi huvi tunda, siis näete, et mitte kõigis meie saatusekaaslastes riikides pole asjad niimoodi läinud.
Täiesti õigustatud on küsimus, mida siis erakonnad neile riigieelarvest antava rahaga teevad, sest kehtiv kord sisuliselt kohustusi selle raha kasutamise osas neile ette ei kirjuta.
Palkavad töötajaid, arendavad struktuure, toodavad klippe, flaiereid ja meeneid, mida teile valimistel jagatakse. Erinevalt teistest kolleegidest mittetulundusühingute maailmas tahavad erakonnad olla ka valimistel edukad.
Seda neile pahaks panna näib nagu ülekohtune, või kuidas? Ja kui aeg ja raha võimaldab, siis arendavad ka maailmavaadet, teevad pikemaajalisi kavasid ning arendavad suhteid kolleegidega.
Erakondade maailmavaateline arendus jääb alati kängu, kui me neile riigieelarvelise raha kasutuse asjus ettekirjutusi ei tee, sest lühiajalised huvid kipuvad alati pikemaajalisi ületama. Seega võiks ju reeglid paika panna ja küsimuseks jääb, kuidas seda teha?
Eelkõige tuleks viia miinimumini oht, et pikemale arengule suunatavat raha ei kulutataks järgmiste valimiste tarbeks. Põhiseaduskomisjoni algatatud DASAde eelnõu ei annagi seda raha erakondadele, vaid sihtasutustele.
Seejuures peavad viimased maksumaksjale selgelt välja ütlema, millise maailmavaate arendamiseks nad loodud on. Aktiivselt poliitikas osalevatel tegelastel on keelatud huvide konflikti vältimiseks kuuluda sihtasutuse juhatusse.
Maksumaksjate nimel kontrollib kogu seda asjandust sama komisjon, mis erakondigi. Sisuliselt algusjärgus olev arutelu riigikogus peakski keskenduma just küsimusele, et see raha saaks sihipäraselt kasutatud.
Piiri tõmbamine valimistele suunatud tegevuse ja maailmavaate arendamise vahel ei olegi nii lihtne. Asjaolu, et erakondade kõrval tegutsevad sõsarad hakkavad alluma avalikkuse kontrollile, on tõsine samm õiges suunas.
Meediaruumis on seoses nende sihtasutuste eelnõuga peaküsimus hoopis teine. See on asjaolu, et sihtasutustele suunatav raha tuleb lisaks sellele, mida erakonnad juba saavad. Seejuures ei ole niivõrd taunitav, et nad saavad, vaid et nad juurde saavad.
Arutlejate tähelepanu tahaks pöörata sellele, et sihtasutusi rahastatakse võrdselt, kuna tegu on valimistega otseselt mitte seotud toetusega. Seda erinevalt erakondade toetusrahast, mis sõltub valmistulemustest. Kuigi selliste sihtasutuste loomise mõte on osa võimuliidu leppest, on püütud eelnõu edasi viia konsensuse alusel. Kriitikutele oleks lihtne vastu tulla, kui sellest konsensusest loobuda.
Seda saaks aga ilmselt teha siis, kui kaks kõige suuremat riigikogu esindusega erakonda selles omavahel kokku lepiksid ja kahest väiksemast üle sõidaksid. Ei oleks vast viisakas, aga see-eest ei paistaks erakonnad häbematutena välja. Muidugi saaksid kaks suuremat suuremeelselt väiksemate kasuks ka loobuda, aga see oleks juba uskumatult viisakas.
Mis aga puudutab 2012. aasta eelarvet, siis mitte ühelgi ministril pole õigust veel loomata sihtasutustele raha jagada, kuni seadus vastu võtmata. Arutelu ju alles algab ja jõustumise kuupäev on tegelikult lahtine.
Lõpetuseks aga suur tänu nii Eesti maksumaksjatele erakondade toetamise eest kui ka Saksa maksumaksjatele panuse eest demokraatia ja maailmavaatelise kodanikukoolituse arengusse Eesti Vabariigis.
http://arvamus.postimees.ee/686230/eiki-nestor-raha-poliitika-tegemiseks/
Mikser: Eestit ei okupeerinud mitte vene keel, vaid kuritegelik režiim
29. detsember 2011
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser ütles intervjuus ajalehele MK Estonija, et Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul lõi Vene Erakonna Eestis peaminister Andrus Ansip ja sotsid neelasid Reformierakonna sööda alla.
MK Estonija küsimusele, kas Mikser ei karda, et venekeelse valijaskonnaga mängimise tõttu kaugeneb osa eestikeelsest valijaskonnas sotsiaaldemokraatidest, vastas Mikser, et on täiesti loogiline, et mõned Eesti meediaväljaanded üritavad näidata sotside initsiatiivi teha koostööd Vene Erakonnaga Eestis kui ühinemist Vene šovinistidega, osa venekeelsetest kommentaatoritest süüdistab aga vene parteid vene huvide reetmises.
„Kolmandast suunast üritab rünnata Savisaar, kes selgitab, et vene partei lõi Ansip ja SDE neelas alla Reformierakonna sööda. Meie usume aga, et enamik inimesi on juba vastasseisust väsinud,“ ütles Mikser.
Mikseri sõnul on osa Reformierakonna liikmeid eravestlustes tunnistanud, et nemad ja ka õiguskantsler toetavad põhimõtteliselt sotside ettepanekut, mille järgi muudetaks kodakondsusseadust nii, et mittekodanike lapsed saaksid kodakondsuse automaatselt.
MK Estonija palus Mikseril kommenteerida ka president Toomas Hendrik Ilvese hiljutist avaldust, et vene keel on okupantide keel.
„Nõukogude okupatsioon on Eesti ajaloo üks mustemaid perioode. Samas ei okupeerinud Eestit mitte vene keel, vaid kuritegelik režiim, mis põhines kommunistlikul ideoloogial. Sel perioodil juhtunu eest on inimeste süü individuaalne ja selles ei tohi süüdistada mingit rahvust tervikuna. Ka eestlased tegid aktiivselt koostööd nii natsistlike kui ka Nõukogude vägedega. Niisiis ei tohi kedagi süüdistada okupatsioonis tema rahvuse või emakeele tõttu. Poliitikud peavad algusest peale läbi mõtlema, mida nad räägivad, eriti, kui nende sõnad võivad puudutada märkimisväärset osa ühiskonnast,“ ütles Mikser.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees kinnitas, et eesmärk on 2015. aasta riigikogu valimiste võitmine. 2007.-2009. aastal valitsuses olles jäid sotsid Mikseri sõnul liiga tihti väikevenna rolli, liiga tihti tuli minna kompromissile. Ise valitsust moodustades võib Mikseri sõnul aga garanteerida, et sotsiaaldemokraatide programmi peamised punktid, mille eesmärk on suurem sotsiaalne õiglus ja regionaalne tasakaal, viiakse ellu.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mikser-eestit-ei-okupeerinud-mitte-vene-keel-vaid-kuritegelik-reziim.d?id=63699096
Sven Mikser: sotsid tahavad võita 2015. aasta riigikogu valimised
27. detsember 2011
SDE juht Sven Mikser ei vastanud Delfile, et kui palju nad soovivad saada venekeelseid valijaid, küll aga kinnitas ta eesmärki võita järgmised valimised.
“Meie eesmärk on võita 2015. aasta riigikogu valimised,” ütles Mikser Delfile.
“On selge, et selleks on vaja saada juurde nii eesti- kui ka venekeelsete valijate toetust. Kui me saavutame olukorra, kus sotsiaaldemokraatide poolt hääletab iga kolmas eesti keelt ja iga kolmas vene keelt kõnelev valija, siis me oleme teinud väga suure sammu edasi ja oma sihi täitnud,” väitis Mikser enne jõule Delfile.
Praegu heitlevad sotsid venekeelsete valijate nimel Keskerakonnaga ja eestikeelsete valijate nimel nii IRLi kui ka Reformierakonnaga.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sven-mikser-sotsid-tahavad-voita-2015-aasta-riigikogu-valimised.d?id=63690304
Andres Tarand kiidab sotside plaanid Vene Erakonnaga Eestis heaks
27. detsember 2011
Sotsiaaldemokraatide veteranpoliitik Andres Tarand kiidab sotside liitumiskõnelused Vene Erakonnaga Eestis heaks, tema sõnul konfliktidega ühiskond edasi ei liigu, siiski näeb ta seal ka riske.
«Täiesti selge on, et konfliktidega head arengut ei tule ja selles mõttes ma arvan ka, et on hästi primitiivne ja lihtsustav võtta rahvaid nii, et ühed on venelased ja teised on eestlased, sest mõlema seas leidub üsna mitut karva inimesi,» ütles Tarand ERR Uudistele.
Tarandi sõnul on nüüd küsimus, kui Vene partei Eestis toetub nüüd sellisele kohanemisvõimelisele ja mitte nii üldisele Putini joonele, siis sellega on nende töö on pigem hilja peale jäänud.
Aastat 2011 peab Tarand sotside jaoks heaks aastaks. «Me tulime ikkagi välja ühest suhteliselt ohtlikust seiklusest, mida siin teatud seltskond üritas meil läbi ajada, see oleks tähendanud ilmselt Keskerakonna alla minekut mingis osas ja ka teatud lagunemist, see oli aastal 2010 ja tänavu aasta on sujunud uue juhiga päris hästi,» ütles Tarand.
Vassiljev: on suur oht, et võlakriis muutub finantskriisiks
27. detsember 2011
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Rannar Vassiljevi (SDE) hinnangul on järgmisel aastal tõsine oht, et Euroopa võlakriis muutub finantskriisiks. Sellega kaasneva majanduslanguse sügavus sõltub aga ELi liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga otsustest.
Rannar Vassiljev selgitas ERRi uudisteportaalile, et järgmise aasta Euroopa majanduses on äärmiselt olulised aasta esimeses kvartalis toimuvad probleemsete riikide mahukad võlakirjaemissioonid, mis annavad signaali finantsturgude usaldusest ning hinnangust euroala riikide pingutustele kriisi pidurdada.
“Kardetavasti ei saa see hinnang positiivne olema, mistõttu on tõenäoline võlakriisi eskaleerumine ning oht muutuda tõsiseks finantskriisiks. Kardetavasti tähendab see Euroopa jaoks majanduslangust, mille realiseerumist suurendavad ka paratamatult riikide eelarvekärped, mis on vajalikud võlakoormuse kasvu pidurdamiseks,” rääkis ta.
Kui sügavaks majanduslangus osutub, sõltub Vassiljevi sõnul mõnevõrra liikmesriikide ning Euroopa Keskpanga otsustest. Olulisim neist on tema hinnangul ilmselt see, millises mahus keskpank otsustab rahatrükimasina tööle panna. “See pidurdab küll teatud määral majanduslangust, kuid suurendab samas inflatsiooniohtu ning vähendab euro usaldusväärsust. Siiski pole reaalset alternatiivi keskpanga suuremale sekkumisele võlakriisi järgmisel aastal,” tõdes ta.
Vassiljev lisas, et kui kriisi esimeses vaatuses panustasid riigid avaliku sektori raha turgudele, et olukorda leevendada, siis tänases seisus on Euroopa kõrval ka USA ja Hiina võimalused seda teha oluliselt piiratumad ning seetõttu ei maksa tõsist abi sellestki eeldada.
Valitsus alahindab väliskeskkonna riske
Järgmine aasta on Rannar Vassiljevi sõnul kõike muud kui stabiilselt kasvavat majanduskeskkonda lubav. “Olen endiselt samal arvamusel, nagu alates kevadisest riigi majandusprognoosi avaldamisest, et valitsus alahindab väliskeskkonna riske. Kolm peamist alahinnatud riski on endiselt samad: Euroopa võlakriis, USA suur võlakoormus ja eelarvedefitsiit ning oht Hiina kinnisvara mulli lõhkemiseks,” märkis ta.
Vassiljev selgitas, et Eesti on sügavast langusest taastunud peamiselt ekspordi kasvamise toel, mida on vedanud nii ettevõtete konkurentsivõime kasv, kuid samas ka eksportturgude toetamine kohalike riiklike vahenditega. Viimasest on Eesti tema sõnul läbi ekspordi kasvu omajagu kaudset abi saanud.
Tema sõnul mõjutab aga eksportturgude majanduses toimuv otseselt ja vahetult ka Eesti järgmise aasta majandust. “Kuigi meie peamiste sihtturgude (Rootsi, Soome) olukord ei ole riskantseimate hulgas, on Euroopa majandused omavahel tihedalt seotud, mistõttu ei saa välistada ka nende turgude langust.”
Vassiljev rõhutas, et valitsuse ootused kolmeprotsendiliseks majanduse reaalkasvuks järgmisel aastal, millest on lähtutud ka eelarve koostamisel, on põhjendamatult optimistlikud.
“Eeldatavasti aasta 2012 meile küll viimaste aastate väikseimat majandust kaasa ei too, kuid mõneprotsendilist langust siiski välistada ei saa. See aga tähendab riigi jaoks vajadust asuda plaanitud kulusid oluliselt vähendama ning koostada negatiivne lisaeelarve,” tõdes Vassiljev ning lisas, et valitsuse lubatud stabiilse majanduskasvu asemel on olukord tuleval aastal ilmselt sootuks teistsugune.
http://uudised.err.ee/index.php?06241975
Häid jõule!
22. detsember 2011
Tulgu jõulud mõnusad ja tujuküllased ning hooligem uuel aastal üksteisest veelgi enam!
Sotsiaaldemokraadid: hinne Tartu linna eelarvele – napilt rahuldav
22. detsember 2011
Sotsiaaldemokraatide arvates on Tartu linna tulubaas endiselt napp ning valitsev koalitsioon nii riigis kui linnas ei ole tundnud muret, et seda kasvatada. Seetõttu hindavad sotsiaaldemokraadid eelarve üldpilti napilt rahuldavaks.
“Negatiivseks näiteks on maamaksuvabastused ajal, mil koolide eelarved ei võimalda täita isegi kõiki päästeameti ja terviseameti ettekirjutusi,” ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints. Toetust ei leidnud ka Sotsiaaldemokraatide ettepanek uue õppekava rakendamisega seotud kulude katmiseks. ”Murettekitav on eelarveliste vahendite väiksus ka lasteaedade osas,” lisas Ints.
Intsu sõnul on eelarvel ka vormilisi puudusi, mis vähendavad oluliselt eelarve ülevaatlikkust. “Hariduse osas tuleks eelarve asutuste kaupa lahti kirjutada, sest koolide rahastamise ümber on seni olnud palju segadust. Seda tõendab ka kevadel avalikuks tulnud haridusosakonnas toimunud linna raha kuritarvitamine,” rõhutas Ints.
Tartu arengukava jätab koolireformi rahastuskavata
22. detsember 2011
Linnavalitsuse poolt pakutud Tartu linna arengukava aastani 2020 keskendub ennekõike gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamisele ja teised valdkonnad jäävad Sotsiaaldemokraatide hinnangul piisava tähelepanuta. “Samas ei paku arengukava ka selles ainsas küsimuses teostatavat plaani, sest rahaküsimus on täiesti orastel,” ütles Tartu volikogu sotsiaaldemokraatide juht Tõnu Ints.
“Hariduse sisulised eesmärgid ning nende täitmiseks vajalikud meetmed on arengukavas ebamäärased. Puuduvad vastused küsimustele, kuidas siis parandatakse põhikooli taset ning millised on gümnaasiumite arengueesmärgid,” ütles Ints. ”Ootame tõsist ja sisulist väitlust avaliku arutelu käigus. Julgustan kõiki Tartu hariduselu osapooli ja lapsevanemaid aruteludes osalema,” lisas Ints.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Marju Lauristin juhtis tähelepanu, et uues arengukavas ei käsitleta Tartut enam ülikoolilinnana. “Ma ei saa kuidagi rahule jääda arengukavaga, milles praegune linnavalitsus ei käsitle Tartut ülikoolilinnana,” ütles Lauristin. “Linnavalitsuse poolt pakutud aeg avalikuks aruteluks näitab linnavalitsuse suhtumist tartlastesse, tegelikult ei tahetagi linlaste arvamust teada saada,” lisas Lauristin. Linnavolikogu otsustas pikendas avaliku arutelu aega, et linnakodanikud saaksid pikema aja jooksul oma ettepanekuid esitada.
Sõrulased asutasid sotside osakonna
20. detsember 2011
3. detsembril asutati Laadla seltsimajas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Sõrve osakond. Osakonna tegevuspiirkonna moodustavad kaks valda – Salme vald ja Torgu vald – kokku umbes 1700 elanikuga.
Sotsiaaldemokraatide Sõrve osakond tahab koha peal tutvustada ja ellu viia kõiki neid põhimõtteid ja ideid, mille eest sotsiaaldemokraadid seisavad nii riigikogus kui ka linnades ja valdades, selgitas osakonna etteotsa valitud Jüri Mitt.
Mitt kinnitas, et erakonna liikmeid ja toetajaid ühendab selge tahe hoolida oma riigist ja igast tema inimesest. Inimestel peab kõikjal olema õigus ja võimalus rääkida kaasa nende igapäevaelu puudutavates küsimustes. See ongi kohaliku demokraatia nurgakivi.
Jüri Mitt lisas, et SDE on seadnud endale kõrge, kuid samas realistliku eesmärgi võita 2015. aastal riigikogu valimised, mis annab valitsuse moodustamise õiguse. Selle ülesande täitmisse ning Eestist targa majandusega sotsiaalselt hooliva ja jõuka ühiskonna kujundamisse tahab Miti sõnul ka Sõrve osakond oma panuse anda.
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=29248&sec=1
Kajar Lember: Mida halduskorraldusega Eestis siis ikkagi teha?
20. detsember 2011
Riik vajab halduskorralduse ümberkujundamisel terviklikku, sisulist ja ühtset reformi nii riigi, maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Väikeste omavalitsuste probleemide lahendamiseks pole vaja likvideerida suuremaid ja lihtsa liitmise tulemusel ei suurene ressursside ega teenuste hulk Eestimaa ühe ruutkilomeetri kohta kohe mitte kuidagi.
Tänase riigi käepikenduse piirkondades elik maavalitsuse ülepolitiseerimine, mille selgeks näiteks on ka olukord, kus juba 14 maavanemat 15-st kuulub koalitsioonierakonna ridadesse, näitab taas haldusteema aktuaalsust. Sellise olukorra jätkumine halvab riigi ja kohalike omavalitsuste normaalset koostööd ning see ei vii meie riiki ja demokraatiat edasi.
Maavalitsuse asemel omavalitsuslik juhtimine
SDE seisukoht on, et senise riikliku maavalitsuse asemel tuleb luua omavalitsuslik juhtimistasand.
Eesti mõistes polekski teise tasandi omavalitsuse puhul tegu täiesti uue juhtimistasandiga, vaid praeguste reorganiseerimisega ühtseks jõuks.
Tänasel maavanemal on suhteliselt suur rollikonflikt – olla maakonnas üheaegselt nii koostöö ja arengu juht kui ka riiklik järelevalvur. Tõenäoliselt ongi mõistlik jätta maavalitsuse praegused, inimestele ja ühistegevusele suunatud teenindusfunktsioonid endiselt maakonnatasandile ning riiklik järelevalve neist eraldada.
Üks lahendus on rakendada ametisse 4–6 regioonikantslerit, kes alluvad otse regionaalministrile, nemad tegutseksidki piirkondade riiklike järelevalvuritena, või jääks maakonda riiklikke ülesandeid täitma maasekretär koos väikese bürooga. Maakonnatasandi arendamiseks oleks aga tagatud rahva mandaadiga demokraatlik juhtimine, mis arvestab selgelt kohalikke eripärasid ja olusid ning sõltumata omavalitsuste suurusest tegeletakse valdades ja linnades edasi inimestele kõige vajalikumate teenuste tagamisega kohapeal.
Sisuliselt on vaja riigireformi, mis lähtub inimesest
Halduskorralduse temaatikas tasukski keskenduda eelkõige maakonnatasandile ning sellest lähtuvalt teha vajadusel muudatusi riigiasutuste ja omavalitsuste tegevuses. Paljud omavalitsused on tihti hädas teenustega, mille kvaliteedi tagamiseks oleks tarvis omavalitsuste tihedamat koostööd. Elanike jaoks tagab teenusega rahulolu kindlasti nii selle kättesaadavus kui ka asjatoimetustele kuluv võimalikult lühike aeg.
Halduskorralduse muutmine ei seisne piiride liigutamises, vaid võimaliku reformi tulemusena peab suurenema erinevate teenuste kättesaadavus ning seeläbi tõusma inimeste elukvaliteet. Nii kaua kui jäädakse rääkima ainult valdade liitmisest ja lahutamisest, ei saa ka haldusreformil olla sisulist mõtet. Tuleb suuta kokku leppida, mis teenused peavad olema tagatud maakondlikul tasandil ja millised vallatasandil, ning vastavalt sellele seadustada ka maakondlik juhtimistasand ja tulubaas ülesannete täitmiseks. Selline kokkulepe peab kindlasti sündima enne järgmisi valimisi ja peab kajastuma tulevases koalitsioonileppes, muidu jääb see teema ka tulevikus suure tõenäosusega toppama.
Teise tasandi teenuste ja tulubaasi kontekstis on arutelusid kindlasti veel kõvasti ees ning kindlasti peab see kesksele tasandile ülesannete delegeerimine olema paindlik. See tähendab väiksematele omavalitsustele ka vähem kohustusi ja rohkem delegeerimist. Maakonna tasandil on tõenäoliselt mõistlik tegeleda näiteks omavalitsuste piire ületavate projektide eestvedamisega: ühistranspordi, jäätmete käitlemise, gümnaasiumihariduse korraldamise ja mitmete muude nn laiade teenustega.
Lisaks otsestele kohustustele oleks võimalik kesksele tasandile maakondades delegeerida ka mitmete valdkondade töö, kus väikestes omavalitsustes ei suudeta enam pakkuda töö tegijale täiskoormust või ei suudeta tagada vajalikul tasemel pädevust, olgu selleks siis näiteks ehitusnõuniku või raamatupidaja tegevusvaldkond.
Poliitikutena peame muutustes kokku leppima
Selleks, et Eesti erinevais paigus oleks võimalik inimväärselt elada, peame poliitikutena muutustes tõepoolest kokku leppima. Kui tahame riigina tõesti suurendada oma haldussuutlikkust, ei aita kosmeetilised parandused, vaid alustada tuleb hoopis teiselt tasandilt.
Praegune regionaalminister on kogu panuse teinud liitmistehetele, kuid tänaseks on selge, et kodanikuühiskonnas vägisi mägesid ei liigutata, ja seda ei tohigi teha. Vaielda tasub aga selle üle, milline halduskorraldus tooks meie inimestele ja piirkondadele kõige enam tulu.
http://saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=29233&sec=0