SDE

Marianne Mikko: peaminister, kuidas edeneb palgalõhe ületamine?

sde — Wed, 22 Feb 2012 11:58:47 +0000

Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko saatis täna kirja peaminister Andrus Ansipile, et uurida, kuidas täidavad ministrid riigikogu otsust, mis kohustas valitsust vähendama naiste ja meeste palkade vahel haigutavat lõhet.

„Rohkem kui viie kuu eest kinnitas parlament ühehäälselt otsuse, mis tegi valitsusele ülesandeks töötada välja tegevuskava naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks. Kahetsusväärselt pole valitsuse sellesuunalistest sammudest midagi kuulda olnud,“ märkis Mikko. Tema sõnul annavad mõnede valitsusliikmete jahmatavad seisukohad hoopis põhjust muretsemiseks.

„Näiteks lubas eelmise nädala alul Euroopa Liidu asjade komisjonilt mandaati palunud sotsiaalminister Hanno Pevkur esineda 17. veebruari Euroopa Liidu tööhõiveministrite istungil seisukohaga, et naiste osalemine ettevõtete nõukogudes peab lahenema iseregulatsiooni teel. Ministri, kelle vastutusalas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine on, seisukohad lähevad täielikult vastuollu parlamentaarse riigi rahvasaadikute tahtega,“ rääkis Mikko.

Seetõttu küsib Mikko valitsusjuhilt, kuidas edeneb Euroopa Liidu kõige sügavamat naiste ja meeste palgalõhet vähendava tegevuskava väljatöötamine ja kes ministritest on pandud selle eest vastutama. Samuti peab Ansip teatama, millised ministeeriumid hakkavad tegevuskava ellu rakendama.

Hoolimata kõrgemast haridustasemest on naiste palgad Eestis keskmiselt umbes 30 protsenti madalamad kui meestel. 5.märtsil tähistab Euroopa Liit võrdse palga päeva. Kui sel päeval saavad Euroopa naised kätte eelmise aasta palga, siis Eesti naiste vastav palgapäev on alles aprilli keskel.

Täiendav info:
Marianne Mikko
56463614

Ivari Padar: Euroala pangatehingud muutuvad lihtsamaks

sde — Wed, 22 Feb 2012 07:53:03 +0000

14. veebruaril võttis Euroopa Parlament vastu raporti, mis reguleerib eurodes tehtavate kreeditkorralduste ja otsearvelduste tehnilisi nõudeid. Laiemale avalikkusele on ettevõtmine tuttavam koondnimetuse SEPA (Single European Payment Area) all. Tegu olulise sammuga ühtse siseturu, aga eriti igapäevaste kaardimaksete ja pangaülekannete korralduses, kirjutab eurosaadik Ivari Padar.

Olukord, kus iga riik rakendab oma süsteeme ja tariife, tekitab tarbijatele segadust. Senise korraga kaasnesid ka ootamatud ebameeldivused igapäevaelus. Lihtsaks näiteks on levinumate pangakaartide – VISA, MasterCard/Maestro – piiratud kasutusvõimalused Saksamaal, kus valdavalt on kasutusel oma maksekaardisüsteem.

Nagu ikka, juhtis raporti koostamise protsessi raportöör, kes sedakorda oli Soome konservatiiv. Ülejäänud fraktsioonid valisid variraportööri. Protsessi aluseks oli Euroopa Komisjoni ettepanek, mille põhjal algasid arutelud nii europarlamendis kui ka Euroopa Liidu nõukogus. Sügise alguseks formuleerisid viimased kaks omapoolse seisukoha ning siis istuti kolmekesi – parlament, komisjon, nõukogu – läbirääkimislaua taha. Kokkulepe sündis kaheteistkümnendal tunnil.
Suured vaidlused käisid tarbijaid puudutavates küsimustes. Kuigi SEPA eesmärk on konkurentsi avamine, mis loogiliselt peaks kaasa tooma hindade languse, olid arutelu all isegi hinnatõusud. Eriarvamusi tekitas pangakonto numbrite pikkus: kõikjal hakkab kehtima IBAN-standard, mis tähendab numbrikombinatsiooni pikenemist.

Üleval oli küsimus, mis juhtub aastate eest sõlmitud otsekorraldusega kohalikule jahindusseltsile või pasunakoorile ehk kelle õlule laskub selle otsekorralduse vastavusse viimine SEPA standarditega. Kuna selliste mandaatide hulk on tohutu ning võis kindel olla eesootavates kohtuvaidlustes, jõuti lahenduseni, et toimivad mandaadid jäävad kehtima ning SEPA standardeid rakendatakse uutele lepingutele.

Olulise muudatusena surus parlament läbi ülemineku siseriiklikult BBAN-standardilt praegu veel rahvusvahelisele IBANile ning viimasega kaasas käivate BIC-koodide mittekohustuslikkusele lõpptarbija jaoks. Teisisõnu saavad inimesed mõne aasta vältel pärast SEPA rakendumist teha riigisiseseid ülekandeid juba tuttavas vormis ning pank on kohustatud vajadusel standardi IBAN-iks muutma. Tulevikus piisab raha ülekandmiseks vaid IBANist ning panga tunnuskood BIC pole enam kohustuslik. Tänu SEPA-le võivad kliendid, pangad ja ettevõtjad kuue aasta jooksul säästa hinnanguliselt kuni 123 miljardit eurot. SEPA rakendub 2014. aasta 1. veebruaril.

Allikas: Äripäev

Neeme Suur: Kaks sammu paremale

sde — Wed, 22 Feb 2012 07:45:42 +0000

Riigikogu liikme töö oluline osa on töö komisjonides. Kinnitan teile, head lugejad, et nii on see ka tegelikult. Igal komisjonil on oma töövaldkond. Riigikogu õiguskomisjoni pädevusse kuuluvad näiteks politseid ja piirivalvet, päästeametit, kohtupidamist, era- ja kriminaalõigust puudutavad seadused ja probleemid. Üllatuslikult on aga just õiguskomisjon osutunud selleks kurjaks allikaks, kustkohast vupsavad välja eelnõud, mis tühistavad töötajaskonna ja riigi vahel sõlmitud kokkuleppeid.

Eelmise aasta lõpul algatas komisjon kollektiivlepingute seaduse muutmise. Hiljuti otsustas komisjon ühel oma esmaspäevasel istungil saata kollektiivlepingute seaduse muutmine suurde saali teisele lugemisele. Enne toimus arutelu ja kohal olid ka sotsiaalpartnerid. Sisulised parandusettepanekud hääletas komisjon maha ja eelnõule anti roheline tuli.

Hääletamisel olid muudatuste vastu sotsiaaldemokraadid, koalitsioonisaadikud olid poolt ning üks Keskerakonna esindaja puudus ja teine jäi erapooletuks. Eelnõu ütleb sisuliselt, et – ametiühingud, igal hetkel võidelge enda eest, muidu ei saa te midagi!

Sotsid olid eelnõu vastu seepärast, et taas kitsendati oluliselt töötajate kui tööturu nõrgema osapoole õigusi. Komisjoni enamus ei kuulanud ka sotsiaalpartnereid ega arvestanud parandusettepanekutega. Eelnõu algatamisel võttis võimuliit ettekäändeks õiguskantsleri märgukirja sotsiaalministrile, kasutades aga viidatud probleemi lahendamiseks kõige töötajavaenulikumat varianti. Samas märgukirjas viitas õiguskantsler ka oluliselt sõbralikumatele võimalustele, aga neid ei peetud millekski.

Sellest, et ametiühinguid ja sotse ei kuulata, saan veel kuidagi aru – ikkagi parempoolsed on tüüri juures. Kuid õiguskantslerit võiks ju siiski arvesse võtta. Praegu on nii, et õiguskantsleri kirja esimese poole võtame ettekäändeks eelnõu algatamisel, teises pooles sisalduvad ettepanekud aga kuulutame jamaks kui liiga leebed. Eesmärk pühendab abinõu. Olin sellisest käitumisest üpris nördinud. Mõtlesin siis, et kirjutan samal teemal artikli ja panen pealkirjaks “Samm paremale”. Vara mõtlesin.

Vara seepärast, et juba järgmisel päeval algatas õiguskomisjon uue eelnõu, mis vähendab veelgi töötajate õigusi. Nimelt oleks vastavalt 2009. aastal tehtud seadusemuudatusele 2013. aastal tekkinud töötajal õigus taotleda töötuskindlustusest kompensatsiooni ka siis, kui töölt lahkumine toimuks vastastikusel kokkuleppel või omal soovil. Omal ajal lepiti sellises soodustuses kokku selleks, et soodustada tööjõu liikumist ja kaitsta töötajat liikumise ajal. Valitsuse loosungiks oli siis tööturu turvaline paindlikkus.

Nüüd aga leitakse, et sellise võimaluse pakkumine töötajale on siiski liiast ning tuhandetele tööinimestele varem antud lubadustest võib taganeda.

Õiguskomisjoni esimees teatas ootamatult, et välja on töötatud uus eelnõu, mis tuleb anda riigikogu menetlusse. Tema ettepanek pandi hääletusele – asja poolt oli viis valitsusliidu ja vastu kaks SDE saadikut. Nii et enam mitte üks, vaid kaks sammu paremale! Ja seda kahe päevaga.

Miks nii tehakse? Siin võib otsida erinevaid põhjusi, kuid ega töötukassa laua taga lõhkikärisenud usaldus tööandjate ja valitsuse vahel ole viimasele kindlasti meeldiv seis. Nüüd üritatakse seda seisu lappida töötaja turvalisuse ja õiguste halvendamisega.

Veel üks põhjus, miks ma sellest kirjutan: sellepärast, et olen ka ise õiguskomisjoni liige. Need kaks, teineteisele järgnenud ja palgatöötajaid ahistavat seaduseelnõu on kantud valitsuserakondade Reformierakonna ja IRLi vaimust. Menetlusse on need aga antud mitte valitsuse ega ka mitte nende kahe fraktsiooni nimel, vaid hoopis riigikogu õiguskomisjoni nimel.

Ka riigikogu komisjonis toimub hääletamine, kus liikmed näitavad üles oma meelsust, hoiakuid ja tõekspidamisi. Tahan, et valijad teaksid, kuidas asjad käivad. Teate seda laste tantsu – kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole? Isegi lapsed teavad, et kui kogu aeg ühele poole astud, siis oled lõpuks ninaga vastu seina.

Allikas: maakonna lehed

Rannar Vassiljev: Euroopa päästeplaan võib vandalismi muuta Kreekas igapäevaseks

sde — Wed, 22 Feb 2012 07:42:04 +0000

Kreeka on viimase ajal olnud rikkalik toiteallikas emotsioonidele ning kriitikale. Sealse majandusseisuga kõrvutades ebaproportsionaalsed suured palgad ja pensionid tekitavad abistajates põhjendatult ebaõiglustunnet.
Rüüstavad ja põletavad demonstrandid Ateena tänavatel kergitavad aga küsimuse kokkuhoiu võimalikkusest. Aga vaatamata emotsionaalsele õhkkonnale tuleb Kreeka abistamist kaaluda kainelt ja pragmaatiliselt, sest otsuste mõju on nii Euroopa kui Eesti jaoks kaugeleulatuv.

Euroala rahandusministrid leppisid kokku Kreekale abi andmise tingimused EFSFi raames. Kuna varem pole selle fondi kaudu Kreekat toetatud, tuleb Eestis ja Saksamaal kinnitada abitingimused parlamendi suures saalis. Siinkohal on ehk paslik meenutada, et EFSF on euroala liikmete fond, mis võtab riikide garantiiga laenu rahaturgudelt ning laenab selle omakorda edasi probleemidega silmitsi seisvatele euroala riikidele. Viimaste jaoks on vabalt turult raha kaasamine muutunud üleliia kalliks. Sealjuures lepitakse kokku ka tegevuskavas, mida laenusaaja kohustub järgima. Kuna raha ei eraldata korraga, vaid sammhaaval, on võimalik eraldised peatada, kui abisaaja lubatust kinni ei pea.

Reklaam

Kui riik tagastab EFSFile laenu, saab fond omakorda kustutada oma finantsturult võetud kohustused ja riikide garantiisid ei realiseerita. Probleem tekib aga siis, kui näiteks Kreeka ei suuda EFSFi laenu tasuda ja fondil saabub võla tagastamise tähtaeg. Sel juhul peavad garanteerivad riigid, nende hulgas ka Eesti, kukrut kergendama.

Kahtlemata oleks seesugune käitumine Kreeka jaoks nii poliitiliselt kui majanduslikult mõõtmatult kahjulik. Samas on äärmiselt naiivsed väited, et taoline tulevikustsenaarium on võimatu. Kahjuks ei piirdu tõenäosus, et Eesti maksumaksjal tuleb tulevikus Kreekale antud garantiid ka teatud osas rahaga katta, pelgalt teoreetilise mõttekäiguga.

Kreeka päästeplaani võib jaotada üldjoontes kolmeks. Esimene puudutab Kreeka võlakirjaomanike ehk siis võlausaldajate laenu mahakirjutamine 53,5 protsendi ulatuses, mis koos intressi vähenemisega teeb kokku kuni 70 protsenti. See samm langetab Kreeka kohustusi erainvestorite ees rohkem kui 100 miljardi euro võrra.

130 miljardit tuleb kokku EFSFi laenuabist, mida garanteerivad euroala riigid ning millega finantseeritakse Kreeka varasemate laenude tagasimakseid ja riigi kulutusi ning kindlustatakse võlakirju maha kandvaid pankasid ja erainvestoreid.

Kolmandaks toon välja Kreeka kohustuse vähendada oluliselt riigi kulutusi ning suurendada tulusid. Kõige selle eesmärk on langetada Kreeka laenukoormus kaheksa aastaga 120 protsendini majanduse aastasest mahust, mis on endiselt väga kõrge näitaja.

Selle plaani suuremateks riskideks on Kreeka tegelik võimekus äärmiselt raskete otsuste langetamisel ning Euroopa majanduskeskkonna võimalik negatiivne mõju Kreeka majanduse toibumisele.

Kokkuleppega kohustub Kreeka langetama enam kui viiendiku võrra alampalka, vähendama pensione, koondama 150 000 avaliku sektori töötajat, laiendama maksubaasi, müüma suures ulatuses riigile kuuluvaid ettevõtteid, vähendama tervishoiukulutusi, aga ka parandama ettevõtluskeskkonda ja maksukogumist jne. Kui juba senised otsused tõid kreeklased tänavatele ning viisid valitsuse langemiseni, siis uued sammud võivad muuta demonstratsioonid ja vandalismi Kreeka igapäevaeluks.

Pole teada, kas pärast aprillikuiseid parlamendivalimisi on ikka erakondi, kes on nõus sellise perspektiiviga vastamisi seistes valitsusvastutust võtma. Veelgi ennustamatum on tulevase valitsuse iga. Liiatigi jääb abipaketis ettekirjutatut järgides valitsusel piltlikult öeldes otsustada, milline ettevõte varem, milline hiljem müüa.

Eelkirjeldatud kärped on küll hädavajalikud, kuid avaldavad samas paratamatult negatiivset mõju Kreeka majanduskasvule. Samuti vähendavad pankadele rakenduvad omakapitali tõstmise nõuded võimalust suunata laenuraha majandusse.

Majandusele ei jäta samuti mõju avaldamata jätkuvad protestid. Kuigi Kreeka kohustused sisaldavad ka konkurentsivõimet ergutavaid meetmeid, siis ilmselt on raske täituma lootus, et majanduslanguses Euroopa turul suudetakse oma ettevõtete positsiooni märgatavalt parandada. Seetõttu võib surutis olla täna prognoositust sügavam ning pikem.

Kariderohke tuleviku pimeduses tekib paratamatult küsimus, kas poleks lihtsam Kreekal minna lasta. Aga hirm Kreeka kontrollimatu maksejõetuse ees püsib mitmel sambal. Kui kärped toovad endaga kaasa protestilaine ja vandalismi, siis sellega kaasnev riigi maksejõetus tähendab kaost. Olukorda, kus Kreekal puudub raha töötajate, sh korrakaitsjate palkade maksmiseks ja eluliselt oluliste teenuste tarbeks ning hoiustajatel pole võimalik pankadest raha kätte saada, ei tahaks kreeklaste temperamendi puhul silme ette manada.

Kreeka kaos mõjutaks vahetult kogu Euroopat. Pankadevaheline usaldamatus euroalas kasvaks sel juhul veelgi, mis võib viia raha liikumise peatumiseni. Abivajavate riikide ring võib siis täieneda Itaalia ja Hispaaniaga, kes kahe peale moodustavad viiendiku kogu Euroopa Liidu majandusest. Selle stsenaariumi puhuks puuduvad aga igasugused ideed ja lahendused.

Euroopa kontrollimatu majanduskriis avaldab otseselt mõju ka Eestile. Eksportturgude kokkukuivamine, pankade laenuraha piiramine, aga ka võimalik eurotoetuste vähendamine tähendavad meile tugevat majanduslangust. Selle kõige kaasnähuks on Euroopa Liidu poliitilise mõjuvõimu vähenemine, mis omakorda võib oluliselt muuta meie idanaabri välispoliitikat.

Vanakreeka tragöödiaklassik Euripides kasutas väljapääsmatus olukorras deus ex machinat, kus kaose lahendas jumalik sekkumine. Täna võib märgata ihalust just seesuguse sekkumise järgi. Siiski on oluline mõista, et lahendust ei too ei Kreeka abipaketi heakskiitmine ega ka pankrot. Praegu on valida kahe ebameeldiva stsenaariumi vahel, kusjuures abipaketi jõustumisega kaasnevad riskid tunduvad mõnevõrra väiksemad. Kuid ka sel juhul ei kaota Kreeka ja võlakriis veel pikka aega oma aktuaalsust.

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev on riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees.

www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rannar-vassiljev-euroopa-paasteplaan-voib-vandalismi-muuta-kreekas-igapaevaseks.d?id=63955973

Sven Mikser: välispoliitika järjepidevus peab saama väärtuseks

sde — Tue, 21 Feb 2012 13:03:09 +0000

Sotsiaaldemokraatide nimel täna riigikogus sõna võtnud Sven Mikseri kinnitusel tuleb senisest enam pöörata tähelepanu Eesti välispoliitika järjepidevusele, millele on vaja keskenduda ka parlamentaarsetes debattides.

Mikser vaatas enne oma ettekannet üle kõik varasema nelja aasta välisministri kõned, analüüsides eraldi Urmas Paeti idapartnerlust, Gruusiat ja Euroopa Liidu välisteenistust puudutavaid seisukohti.

„2008. aastal ütles minister, et käivad ettevalmistused enam kui 100 esindusega välisteenistuse loomiseks. 2009. aastal oli põhirõhk kahepoolsel konsulaar- ja viisakoostööl. Aga 2010. aastal ütles minister, et Euroopa Liidu välispoliitika muutub Lissaboni lepingu rakendamisega ühtsemaks ja seeläbi globaalselt mõjukamaks, millele aitab kaasa tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomine. 2012. aastaks peaks see teenistus saavutama täieliku mehitatuse. Pärast seda on selles küsimuses olnud märkimisväärne vaikus,“ rääkis Mikser.

Siit tuleneb tema sõnul ka üks õppetund tulevasteks riigikogu välispoliitika aruteludeks. „Me ei peaks lähtuma põhimõttest, et välispoliitika algab igal aastal uuesti ja markeerib üle hetke tähtsamad teemad. Pigem peaksime keskenduma sellele, millised on arengud valdkondades, mille oleme ise varem välispoliitilisteks prioriteetideks kuulutanud,“ lausus Mikser. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe väitel tuleb neist arengutest ausalt rääkida ka siis, kui see nõuab kriitikat kas Eesti sihtriikide, strateegiliste partnerite või ka iseenda prioriteetide seadmise või tegutsemise suhtes.

Täiendav info:
Sven Mikser
6316606

Urve Palo: minister Parts peab energiasäästu vallas rohkem pingutama

sde — Tue, 21 Feb 2012 08:00:22 +0000

Sotsiaaldemokraadist riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Urve Palo hinnangul ei ole Juhan Partsi juhitav majandusministeerium suutnud täita 2007. aastal kinnitatud energiasäästu programmis kinnitatud tegevusi, mistõttu ootab ta ministrilt põhjalikke selgitusi.

„Sõnades kodukulude alandamist lubanud majandusminister ei ole välja töötanud isegi õiguslikku alust, mis võimaldaks tulla turule ettevõtetel, kes pakuksid tarbijatele võimalust muuta oma eluase säästlikumaks. Tegu on nn energiateenusettevõtetega, kes rahastavad hoonete säästlikumaks ja soojakindlamaks muutmist, saades tulu tekkinud säästust. Tarbijad aga maksavad kokkulepitud perioodi varasemate arvete alusel, et seejärel tasuda juba märksa väiksemaid summasid,“ selgitas Palo.

Tema kinnitusel nõuab Euroopa Liidu energiateenuste direktiiv juba kuus aastat taoliste ettevõtete tegutsemiseks vajaliku keskkonna loomist. „Kahjuks pole Eesti riik seda nõuet täitnud. Selliste ettevõtete teenused oleksid eelkõige suureks abiks vähekindlustatud peredele, kelle sissetulekust kulub enamus elektrile ja küttele ja kes ise ei suuda oma elamisi säästlikumaks muuta. Tekib nõiaring. Siin peab appi tulema riik,“ ütles Palo.

Palo saatis Partsile kirjaliku küsimuse, milles ta pärib, millal ja kuidas kavatseb ministeerium energiasäästu sihtprogrammi täita.

Täiendav info:
Urve Palo
5177912

Anvelt: moraalse kahju hüvitamise maksmise kord võib olla põhiseadusega vastuolus

sde — Mon, 20 Feb 2012 13:37:10 +0000

Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt esitas täna riigikogus arupärimise õiguskantsler Indrek Tederile, saamaks teada, kas võlaõigusseaduse moraalse kahju hüvitamist reguleerivad sätted võivad olla vastuolus põhiseadusega.

„ETV saade Pealtnägija kajastas hiljuti Hillar Koitla kohtukaasust, mis puudutas moraalse kahju hüvitamise nõuet Joosep Laiksoolt, kelle põhjustatud autoõnnetuses hukkusid Koitla vanemad,“ selgitas Anvelt. Nii selles kui paljudes teistes kaasustes on kohus võtnud Anvelti sõnul aluseks võlaõigusseaduse paragrahvi, mille kohaselt on hukkunu või raske kehavigastuse saanud inimeste lähedastel õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist üksnes siis, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.

Samas ütleb põhiseadus, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. „Antud põhiseaduslik õigus on oma sisult põhiõigus, mida võib piirata ainult mõni teine põhiseaduses toodud õigus või vabadus. Teisalt kehtestab võlaõigusseadus sellele põhiõigusele väga laia tõlgendamisvõimaluse koos ebaproportsionaalse tingimusliku piiranguga, lubades hüvitist maksta vaid erandlike asjaolude korral,“ rääkis Anvelt.

Seetõttu küsib ta õiguskantslerilt hinnangut kahe seaduse võimaliku vastuolu kohta. „Kas te teete riigikogule ettepaneku viia võlaõigusseaduse paragrahv 134 kooskõlla põhiseadusega,“ pärib Anvelt Tederilt.

Täiendav info:
Andres Anvelt
5247747

Jevgeni Ossinovski: Läti referendum oli rahvuspõhise poliitika tagajärg

sde — Mon, 20 Feb 2012 07:56:28 +0000

Riigikogu väliskomisjoni liikme Jevgeni Ossinovski (SDE) hinnangul näitas Läti keelereferendum venekeelse elanikkonna katset väljendada oma pahameelt rahvuspõhise poliitika suhtes. Vene elanikkonna tõrjutuna tundmine võib tema sõnul tulevikus Lätile ohtlikuks muutuda.

Ossinovski lausus ERR-i uudisteportaalile, et Läti keelereferendumi tulemus on ootuspärane, sest niivõrd polariseeriva küsimuse puhul jookseb hääletustulemus selgelt rahvuspõhiselt ning vene vähemusel ei ole võimalik peale jääda.

“Mõistagi oli see Läti vene kogukonnale teada ka enne hääletust, mistõttu tuleb referendumit vaadelda eelkõige kui venekeelse elanikkonna katset väljendada oma pahameelt rahvuspõhise poliitika suhtes, mis on Lätis oluliselt märgatavam kui Eestis,” rääkis ta.

Ehkki ka Eestis korjab Ossinovski sõnul üks erakond enamiku venelaste häältest ning
parempoolne poliitiline tiib võimendab kogukondade lõhestumist rahvusliku retoorikaga, on olukord Lätis oluliselt keerulisem.

“Erinevalt Keskerakonnast, kus partei juhtpoliitikud on ülekaalukalt eestlased, on Läti vene vähemuse lemmikerakonna Koosmeele Keskuse ridades valdav enamik vene päritolu poliitikuid, kes on teeninud oma poliitilise kapitali nn vene teemade peal. Teiselt poolt ei ole meie rahvuslust propageeriv erakond IRL oma väljaütlemistes kaugeltki nii radikaalne kui lätlaste Rahvuslik Liit (Nacionālā Apvienība). Seepärast ei ole Eestis mõeldav, et Keskerakond
reageeriks enda kõrvalejäämisele valitsusest sõnadega: “Lõpetage etniline diskrimineerimine”,” selgitas Ossinovski.

Ossinovski toonitas, et selline olukord, kus vene vähemus tunneb ennast ühiskonnast tõrjutuna, on Lätile pikemas perspektiivis ohtlik ning Läti poliitilised jõud peaksid integratsiooniprobleeme senisest oluliselt tõsisemalt võtma. “Tahaks loota, et mõistlikumad poliitikud teevad üleeilsest referendumist just selle järelduse, nagu ka Valdis Zatlers oma sõnavõtus ütles,” sõnas Ossinovski.

Tema hinnangul oleks väär teha aga vastupidine järeldus, et riigi seadusi tuleks nüüd muuta, et tulevikus selliste referendumite toimumine ära hoida. “Läti keelereferendum oli pelgalt rahvuspõhiselt polariseeritud poliitika tagajärg, lahenduse leidmiseks tuleks aga tegeleda põhjustega.”

http://uudised.err.ee/index.php?06246358

Sotsiaaldemokraatlik manifest esitab väljakutse parempoolsusele

sde — Mon, 20 Feb 2012 03:24:34 +0000

Sotsiaaldemokraadid võtsid täna Jõhvis vastu erakonna manifesti, millest saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmiline alusdokument. Üldkogul 369 delegaadi hääle saanud manifest mõtestab lahti erakonna põhimõtted.

„Kõik meie tulevased valimisplatvormid ja poliitilised algatused peavad vastama manifestis kirjeldatud põhimõtetele ja väärtustele,“ selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser tüviteksti, mis on mõeldud kestma üle paljude aastate ja valimistsüklite.

Mikseri sõnul on sotsiaaldemokraatliku manifesti puhul tegu ka väljakutsega riigijuhtimise senisele primitiivsele mudelile ja võimulolijate ülbusele.

„Eesti vabariigi põhiseadus paneb meie riigi kodanikele ja juhtidele kohustuse tagada eesti rahva, kultuuri ja keele kestmine üle aegade. See põhimõte seab poliitika ja riigijuhtide otsuste keskmesse inimese ja kohustab meid nii välis- kui ka sisepoliitilistes otsustustes asetama demokraatia, arvamuste ja vaadete paljususe ning inimestevahelise solidaarsuse kõrgemale igaühe üksikhuvidest ja ärilisest edust. Eesti peab olema koht, kus Eesti inimestel on hea elada, kus nad saavad turvaliselt ennast arendada ja oma lapsi kasvatada ja väärikalt vananeda,“ seisab manifesti preambulas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu kinnitas täna Jõhvis ühinemise Vene Erakonnaga Eestis. Sotsiaaldemokraatide manifestiga on võimalik tutvuda aadressil: http://www.sotsdem.ee/uldkogu/sotsiaaldemokraatlik-manifest-2012-projekt/ .

Lisainfo:
Indrek Saar
5082436

Rannar Vassiljev
56215610

Sotsiaaldemokraadid kiitsid heaks ühinemise Vene Erakonnaga

sde — Sun, 19 Feb 2012 12:11:43 +0000

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu kinnitas täna Jõhvis ühinemise Vene Erakonnaga Eestis, lõpetades nii läinud aasta novembris alguse saanud kahe erakonna liitumisprotsessi.
Ühinemislepingu poolt hääletas 383 üldkogu delegaati, vastu oli neli ja erapooletuks jäi üheksa sotsiaaldemokraati.

„See samm muudab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tugevamaks ega tee meid põrmugi vähem sotsiaaldemokraatlikuks. Samuti ei muuda see samm meie erakonda põrmugi vähem Eesti erakonnaks,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser. „21. sajandi Eesti ühiskond peab olema ühiskond, mille juhtimises ja korraldamises osalemise õigus ei sõltu inimese emakeelest ja kus iga Eesti kodanik saab olla Eesti patrioot, ja kus iga Eesti patrioot ei pea olema etniline eestlane ega kõnelema emakeelena eesti keelt.“

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretäri Indrek Saare hinnangul langetati täna tulevikku suunatud ajalooline otsus, mis aitab ühiskonda tervendada ja sisemiselt ühtsemaks muuta. „Rahvuslikul pinnal vastasseisud, mida ka mõned erakonnad tagant õhutavad, peavad lõppema,“ märkis Saar.

Ühinemislepingu alusel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimeheks saanud Stanislav Tšerepanov rõhutas, et Eesti tulevik peab olema kõigi Eesti kodanike ühine mure.

„Me tahame Eestit, kus me kõik oleme Eesti – suure E-tähega Eesti – inimesed. Kus me võime olla eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased või mistahes muust rahvusest, aga me saame olla Eesti patrioodid. Kus meid ei sunnita valima oma kultuuritausta ja oma riigi vahel. Sest Eesti riik on meie riik. Eesti tulevik on meie tulevik,“ rääkis Tšerepanov.

SDE üldkogu jätkub aruteludega põhikirja muudatuste ja sotsiaaldemokraatliku manifesti üle. Mõlemad dokumendid pannakse ka kinnitamisele. Üldkogu kohta saab jooksvat infot aadressil: http://www.sotsdem.ee/uldkogu/.

Täiendav info:
Indrek Saar, 5082436
Stanislav Tšerepanov, 58186622