Sotsiaaldemokraadid pakuvad praegusele linnavõimule alternatiivi uute ideede ja uue meeskonnana. Tahame kujundada Tartust linna, kes hoolib kõigi oma elanike, mitte ainult kitsa äriringkonna huvidest.
Tartu vajab muutusi – vaimupealinn peab oma valitsemiskultuuriga olema eeskujuks kogu Eestile. Olles valmis võtma vastutust Tartu arengu ja tartlaste heaolu eest, lähtume linnajuhtimises väärtustest, mis kujundavad Tartu näo – avatusest, hoolivusest, uuenduslikkusest, akadeemilisusest ja turvalisusest.
Sotsiaaldemokraatide eesmärk on kodanikukeskse valitsemise naasmine Tartusse ning linnaelanike ja ettevõtjate usalduse taastamine linnavalitsuse kui erapooletu institutsiooni suhtes.
Soovime linnajuhtimisse senisest enam konsensuspoliitikat ja erakondade koostööd. Kodanike kaasamine saab teoks linnakodanike võimalusena kontrollida linnavõimu tegevust ja oma sõna kaasa öelda.
·Kodanikuühendustega konsulteeritakse kõiki olulisemaid küsimusi, linnavalitsuse juurde kodanikuühenduste koda.
· Toetus linnaosa seltsidele, kelle esindajad kaasatakse oma piirkonda puudutavate otsuste langetamisse.
· Enam toetust kodanikuühendustele, kes osutavad linnakodanikele vajalikke teenuseid.
· Internetipõhine võimalus kommenteerida linnavalitsuse ja -volikogu eelnõusid ning esitada oma ettepanekuid.
· Eelarve rõhk majanduskriisi leevendamise meetmetele, haridusele ja lastehoiule ning infrastruktuuriobjektide investeeringute kaasfinantseerimisele.
· Valitsemiskulude kokkuhoid algab juhtidest – olgu linnavalitsus väiksem ja tegusam.
Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks hoida äsja töö kaotanud inimesed sotsiaalselt aktiivsed, suurendada nende ettevõtlikkust ja laiendada nende võimalusi enesele rakenduse leidmiseks. Inimeste toimetulekukriis peab jääma ajutiseks, vältida tuleb pikaajalise töötuse teket ja sellega kaasnevaid kestvaid toimetulekuprobleeme.
Avame Tartu ettevõtluskeskkonna ideedel, mitte sidemetel põhinevale konkurentsile. See võimaldab uute töökohtade ja innovaatilise ettevõtluse arenemist Tartus, loob uusi töökohti ka mittetulundussektoris ning annab uue väljundi Tartu teaduspotentsiaalile. Vaid avatud ja aus ettevõtluskeskkond on eeldus, mis võimaldab taastada ligi 4000 Reformierakonna majanduspoliitika tõttu kadunud töökohta.
· 500 ajutist avalikku töökohta töötutele.
· Koos Töötukassaga internetipõhine Tartu tööbörs, mis hõlmab kõiki Tartu ja selle lähiümbruse töökohti.
· Töötute ümber- ja täiendõpe, esmajoones ettevõtluskoolitused ning uued võimalusedv täiendkoolituseks ja ümberõppeks Tartu Kutsehariduskeskuses.
· Ettevõtlustoetuste efektiivne kasutamine uute töökohtade loomiseks.
· Kooli rohkem karjääri- ja kutsenõustamist, innustamaks noori jätkama haridusteed.
· Peredele, kus üks või mõlemad vanemad on jäänud töötuks, tasuta lasteaiakoht, koolitoit, ühistransport, huviringi võimalus.
· Toetus ettevõtetele ja kodanikuühendustele erinevate Euroopa Liidu struktuurifondide projektide rakendamiseks.
Kuna enamik riiklikke toetusi lastega peredele, muu hulgas ranitsatoetus ja teised õppetööga seotud soodustused, on kadunud või oluliselt vähenenud, peavad sotsiaaldemokraadid oluliseks, et linn tagab noortele tartlastele mitmekesised koolitöö ja huvitegevuse võimalused.
Majanduskriisi tingimustes muutuvad senisest veelgi tähtsamaks soodne ühistransport, koolitoit ning huvihariduse kättesaadavus. Lastesõbralikkus tähendab sotsiaaldemokraatidele ka jätkuvat seismist lasteaiatöötajate ja kooliõpetajate palkade ning töötingimuste eest.
· Kõigile soovijatele lasteaiakoht või sobilik lastehoid. Ühe pere lapsed samasse lasteaeda. Tervisekohane päevahoid erihoolt vajavatele ja erivajadustega lastele.
· Renoveerida igal aastal vähemalt üks kool, kaasata koolimajade ja lasteaedade renoveerimisse eurotoetusi ning erasektorit.
· Viia kõik õppehooned vastavusse tuleohutuse ja tervisekaitse nõuetega, ühegi kooli tualetid ja duširuumid ei tohi häbi teha.
· Käitumisraskustega lastele väiksema õpilaste arvuga nn Tootsi klassid.
· Kõigile põhikooli õpilastele tasuta töövihikud ja õpikud.
· Koolitoit olgu põhikoolis ka tegelikult tasuta ning tasuta koolilõuna olgu ka gümnaasiumiõpilastel.
· 1000-kroonine aabitsatoetus kõigile esimesse klassi astujaile ja ranitsatoetuseks kõigile põhikooli õpilastele 500 krooni aastas.
· Eelkutseõpe Tartu gümnaasiumidesse Tartu Kutsehariduskeskuse pakutavate valikainete kaudu.
· Tartu Hariduskapital sotsiaalselt kaitsetumate perede laste hariduse tagamiseks.
Tartu säilitab nooruslikkuse, kui oskame väärtustada noorte vajadusi ning pakkuda elukeskkonda, mis motiveerib Tartus õppima, lapsi kasvatama ja töötama. Kriisi ajal on oluline, et perede majandusraskused ei ohustaks lapsi ja noori. Et majanduskriis ei tõrjuks noori aktiivsest tegevusest kõrvale, on oluline tagada kõigile senisest enam kättesaadavaid ja tasuta vaba aja veetmise võimalusi.
· 5000 seni huviharidusest väljajäänud noort saavad võimaluse oma võimeid ja oskusi arendada.
· Uued mitmekesisemad võimalused huvitegevuseks ja harrastusspordiks, muu hulgas ekstreemspordi sisehall.
· Toetus noorte omaalgatuslikele projektidele.
· Rohkem töömalevaid ja sisukam töösuvi kõigile noortele.
· Toomemäele ja linnaparkidesse rohkem vaba kasutusega sportimisrajatisi ja mänguväljakuid.
· Annelinna ja teiste suurelamute piirkondade mänguväljakud ja tervisespordirajatised korda.
Tartu on ülikoolilinn. Soodne hariduskeskkond on meie suurim väärtus – linna areng sõltub Tartu Ülikooli ja teiste Tartu kõrgkoolide käekäigust. Tartu kohus on luua tudengitele ja õppejõududele Tallinnaga võrreldes konkurentsivõimelisem elukeskkond.
Lähiaastatel kavandatav põhikooli- ja gümnaasiumikorralduse reform ning õpilaste arvu kahanemine nõuab linna ja kodanike dialoogi, et haridusreformi rakendumisel ja koolivõrgu planeerimisel oleks arvestatud linnaelanike arvamuse ning koolide eripäraga.
· Koostöö Tartu linna ja kõrgkoolide ning Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel – linna tugi infrastruktuuri ning kõrgkoolide tehnoloogiakeskuste arendamisel.
· Õlg alla konverentsiturismi arengule.
· Kõrgkoolide potentsiaal edendama linna gümnaasiumi- ja kutseharidust, kaastaes kõrgkoolide õppejõudude Tartu koolide töösse.
· Üliõpilastest õpingute ajaks tartlased, et tagada tudengitele teiste linnakodanikega võrdsed sotsiaaltoetused.
· Rahvusvaheline lasteaed ja kool Tartus töötavate välismaiste õppejõudude ja õppurite lastele.
· Tugi tudengiettevõtlusele, soodsad teenused tudengilt tudengile.
· Linna koostöö kõrgkoolide ja ettevõtetega teadus- ja tehnoparkide rajamisel ning uutevalgatuste edendamisel.
· Moodne pansionaat, mis arvestab eakate akadeemiliste tartlaste soove.
Viimaste aastate linnaplaneerimine on tartlaste igapäevase tegevusruumi – elukoht, töö, koolid, kaubandus, teenused, vaba aja veetmine – laiali pillutanud. Ühistransport ja kergliiklusteede võrgustik pole suutnud arenguga sammu pidada.
Reformierakonna ettevõtmised linnaliikluses on küll olnud kulukad, kuid jätnud lahendamata enamiku sõlmprobleemidest. Endiselt ei ole linnaliiklusega rahul ei jalakäija, rattur, autojuht ega ühistranspordi kasutaja.
Sotsiaaldemokraatide prioriteet on keskenduda kõige valusamatele logistilistele kitsaskohtadele, et Tartust saaks lühikeste teede linn, kus igapäevastes toimetustes väheneb oluliselt auto kasutamise vajadus.
· Rahvusvaheline konkurss Tartu uue liiklusvisiooni loomiseks ja „pudelikaelte“ professionaalseks kõrvaldamiseks.
· Riigi- ja linnaasutused kompaktselt kesklinna või linna nendesse piirkondadesse, kuhu saab kiiresti ja mugavalt ühistranspordiga.
· Terviklik kergliiklusteede võrgustik, et rattasõit ja rulluisutamine oleksid arvestatavaks alternatiiviks autosõidule, sh rataste parkimise võimalused, rattalaenutusteenus koos laenutuspunktidega linna olulisemates keskustes.
· Linna piire ületav kiire ja mugav bussiliinivõrk mõistliku piletihinna ja ühtse -süsteemiga.
· Haritud logistikute kaasamine bussigraafikute ühtlustamisel, et reisija ooteaeg oleks minimaalne
· Bussisõidu kvaliteedi tõstmiseks ja linnarahva transpordivajaduste paindlikumaks rahuldamiseks loome linnale kuuluva bussifirma.
· Elektrooniline pilet kõigile ühistranspordi kasutajatele, et tagada soodustuste isikustatud kasutamine, muuta bussiliikluse rahastamine läbipaistvamaks ning kujundada sõitjate vajadustele vastav liinivõrk ja graafik.
· Ringtee silla valmisehitamine ning Ropka silla rajamise ettevalmistamine.
· Läbimurdelistest tänavaehitustest esikohale Vaksali tänava pikendamine Võru tänava ja Tallinna maanteeni ning Sadamaraudtee asemele uue tänava rajamine.
Tartu edu rahvusvahelise ülikoolilinna ja turismisihtkohana sõltub meie ühendusest maailmaga. Saame rõõmustada esimeste otselendude üle Tartu lennujaamast, kuid raudteeühendus on endiselt puudulik.
Sotsiaaldemokraadid soovivad muuta Tartu väravad – bussi-, rongi- ja lennujaama –ülikoolilinnale kohasteks.
Tartu kui teaduskeskuse ja linna ettevõtluskeskkonna toetamiseks teeme endast oleneva, et parandada transpordiühendust Tallinna ja Riia ning transiitlennujaamadega.
· Uus linna ühistranspordiskeem, mis vastab järgnevate aastakümnete muutuvale liiklemisvajadusele ning ühendab loogiliselt linna, maakonna ja üleriigilist ühistransporti ning Tartu välisväravaid.
· Uus koht bussijaama või bussi- ja raudteejaama ühishoone tarbeks.
· Kiire ja sage ühendus Tartu hariduse ja tööturu areaali kuuluvate Elva, Jõgeva, Põlva ja teiste linnadega, võimalusel rööbasbussid.
· Linna tugi Tartu lennujaamale lennuühenduse tihendamiseks ja uute sihtkohtade avamiseks.
· Kiire ja lennureisija huve arvestav ühendus linna ja lennujaama vahel.
· Mugav rongiühendus Riiaga ning tihedam ühendus Tallinnaga.
Linnavõimu ülesanne on säästa elusid ja inimeste tervist ning kujundada sõbralik elukeskkond. Tartu tõsiseks väljakutseks on sallivuse suurendamine, et siin valitseks akadeemilisele linnale omaselt tolerantsus ja multikultuursus.
· Ülikoolilinnale omane sallivus − et multikultuursus oleks Tartu bränd, mitte probleem.
· Pimedad pargid ja linnatänavad valgeks, et jalutamine ja sportimine oleks turvaline ka pimedal ajal.
· Korralikult tähistatud ja valgustatud ülekäigurajad kõigile suurematele ristmikele, eriti koolide ja teiste lasteasutuste ümbrusesse.
· Kiiruskaamerad linnaliikluses kõige ohtlikematesse paikadesse.
Muutunud olud tingivad vajaduse muuta sotsiaalkaitset paindlikumaks − otsida võimalusi kogukonna sidususe suurendamiseks ning toetavate võrgustike loomiseks. Kellegi mure või raske olukord ei tohi jääda märkamata ega tähelepanuta.
Lähiajal kasvab sotsiaalabi ja toetuste vajadus, mistõttu suurendavad sotsiaaldemokraadid lähiaastate eelarves sotsiaalabiteenuste ja täiendavate sotsiaalabi toetuste ehk nn kriisiabi summasid.
Kriisiperioodil tuleb kulutusi sotsiaalabile, sotsiaaltöötajate palkadele ja töötingimustele käsitleda kui investeeringut inimressursi säilimisse. Selle arvelt ei kavatse sotsiaaldemokraadid kokku hoida.
· Juriidilise, võla- ja kriisinõustamise teenus kõigile hädasolijaile kättesaadavaks, rohkem raha toimetulekuraskustega inimeste supiköökidele.
· Käivitame koos kolmanda sektoriga toidupanga, kus realiseerimistähtaja lähedale jõudnud esmatarbe- ja toidukaubad antakse abivajajatele tasuta.
· Üksi elavatele eakatele ja puudega inimestele vajaduse korral koduhooldusteenus ja -põetus või kõrvalabi.
· Puudega inimeste paremaks toimetulekuks suuremas mahus isikliku abistaja teenus ning paremini korraldatud invatransport.
· Tugiisiku teenus madala toimetulekuga sotsiaalabi vajavatele linlastele.
· Ajutise vajaduse korral tasuline ekspresskoduhooldus, et tagada ootamatu ja lühiajalise kõrvalise abi vajaduse korral professionaalne abi.
· Toimetulekutoetus ka laenuga soetatud elamise omanikele sarnaselt üürikorterite elanikega.
· Tartu Eluasemefondi krediit ajutistes raskustes peredele, et säilitada neile kodu ning säästa ühistud maksevõla koormast.
Eesti visiooniks peab saama keskkonnasõbralik ja säästlik majandusmudel. Ometi on just suur energiakulu meie hoonetes kõrgete kommunaalmaksete peamiseks põhjuseks.
Vajame ulatuslikku energiasäästuprogrammi ning ambitsioonikat ja pikaajalist lähenemist taastuvenergia vallas. Tartul kui Eesti teaduse keskusel on võimalus ja kohustus olla uuenduste veduriks.
· Ühistutele linna ja energiaagentuuri tugi Euroopa Liidu abiraha kasutamisel kortermajade energiasäästlikuks muutmiseks.
· Energiateenusettevõtte algatamine, et pakkuda ühistutele ELi struktuurivahenditest saadava abi kaasfinantseerimiseks pikaajalist krediiti ning viia projekt läbi „võtmed kätte“ põhimõttel.
· Energiatõhususe kriteeriumid linna investeeringutes ning riigihanke pakkumismenetlustes.
· Kasutusele uuenduslik ja säästlik tehnoloogia linna ühistranspordis ja linnale kuuluvates ettevõtetes.
· Prügi sorteerimine soodsamaks ja liigiti kogutu loovutamine elanikele mugavaks, tihedam kõigile avatud kogumisjaamade ja -majade võrgustik üle linna.
· Tulevikus kasutada kogu tartlaste mittetaaskäideldav prügi energia tootmiseks.
Turism loob töökohti, kuid on seni Tartu ettevõtluse arendamises kõige vähem kasutatud võimalus ja eeldus.
Eesti Rahva Muuseumi, Ahhaa-keskuse, Tartu muuseumide ja lodjakoja sünergias tekkiv ainulaadne turismiklaster loob seninägematuid võimalusi turistide Tartusse meelitamiseks. Vaatamata majanduskriisile on linna ülesanne aidata igati kaasa ERMi uue hoone, Ahhaa-keskuse ja lodjakoja valmimisele.
· Linna toetus muuseumide ja teiste turismiobjektide turundamiseks ja uute ekspositsioonide loomiseks.
· Muuseumide ja koolide ühisprojekti abil iga noor tartlane vähemalt kord aastas muuseumi või Ahhaa-keskusse.
· Pikaajaline partnerlus linna ja Lodjaseltsi vahel, et elavdada liiklust Emajõel, pakkuda turistidele eripärast elamust ning edendada tartlaste teadmisi oma kodu ajaloost.
· Randumiskohtade väljaarendamine teekonnal Tartust Piirissaarde koostöös Emajõe jõeriigi osaliste omavalitsustega.
· Soodsad tingimused era- ja mittetulundussektorile paadilaenutuste, jõetakso ja -trammi käivitamiseks.
Suur-Tartu on sotsiaaldemokraatide ettepanek ühendada Tartu ja linna ümbritsevad vallad koostööpiirkonnaks, et suunata linnapiirkonna kui terviku arengut ning teha koostööd omavalitsuste piire ületavate avalike teenuste osutamisel.
Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et suuremate linnade seni vabatahtlik koostöö oma lähiümbrusega saaks seadusliku aluse.
· Tartut ja maakonna valdasid liitev ühistranspordikeskus ühtse liinivõrgu ja piletisüsteemiga ning sujuv liikumine linna ja lähivaldade asumite vahel.
· Suur-Tartu jalgrattaring − teemaplaneering linna ja selle ümbruse rattateede, elamupiirkondade ja puhkealade ühendamiseks (ratta)parklate ning muu vajaliku infrastruktuuriga.
· Koostöös odavam ja säästlikum prügikäitlus.
· Ühtsed tööturuteenused.

0 Responses
Stay in touch with the conversation, subscribe to the RSS feed for comments on this post.